Agnes: 18. aprilli hommikul kell 5.15 oli kooli eest väljasõit sadamasse minekuks, sealt edasi  Megastariga Helsingisse. Laeva peal sõime hommikust ja käisime poodides. Turu linnas vaatasime sealset toomkirikut, jalutasime mööda jõge ja vaatasime kesklinna niisama. Bussist välja vaadates nägime ilusat Soome loodust.  

Elizabeth T.: Sauvosse jõudes panime asjad ööbimispaika ning kogunesime kooli juurde, et väikesele matkale suunduda. Me ronisime ühe mäe otsa, laulsime eesti ja soome keeles "Kui sul tuju hea" ning tegime ühispildi. Õhtul koolis saime teada kellega me koos tundidesse lähme.  

Laura-Liisa: Peale seda läksime oma ööbimispaika, Seurala kultuurimajja, ja seal sai palju nalja, sest 8. klassi poisid korraldasid meile disko, kui seda nii võib nimetada.  

IrisKolmapäeval oli minu grupil kaks ühiskonnaõpetust, inglise keel ja meil  eestlastel veel kolm tööõpetust. Tunnid olid väga toredad, me saime ka rääkida. Heiki tutvustas soomlastele Eestit  ning meie kooli. Mängisime ka Kahooti soome ja inglise keeles. Õnneks olid minu grupis väga sõbralikud inimesed ja nad aitasid tõlkida.  

Mari: Kolmapäeval tegime endale telefonihoidjad ning pärast saime kolme tundi külastada - bioloogia, matemaatika ja inimeseõpetus. Teiste tunde oli tore jälgida. Saime ka mängida võrkpalli tavalise kummipalliga kuna nemad ei mängi võrkpalli, seega polnud neil ka õiget palli anda. 

Laura-Liisa: Õhtupoole käisime Sauvo kooli õpetajate ja õpilastega järve ääres aega veetmas. Käisime saunas, sõime grillvorste ja mängisime erinevaid mänge.  Sai ka kala püüda, aga kellegil ei näkanud.  

Markus: Rannas oli palju lahedaid tegevusi ning pärast sauna külmas vees karastamine oli väga hea ja mõnus.  

Iris: Mõlemal õhtul lahutasid meie meelt 8. klassi poisid. Teisel õhtul mõtlesime ka kava soomlastele esitamiseks. Meie esitasime siis laulu "Eestlane olen eestlaseks jään" ning tantsisime Parmupilli hulluse saatel  

Agnes: Neljapäeva hommikul kell 6.30 läksin Ragne, Kersti, Elizabethi, Dagmari ja Angelaga jalutama. Tagasi jõudnuna pakkisime asjad kokku ja läksime hommikust sööma.  

Maret: Neljapäeva hommikul esines Sauvo kooli bänd kahe looga. 4. klassi õpilased esitasid ühe osa eeposest "Kalevala". Lõpuks ütles iga Kehtna õpilane ühe lause, mis talle selle reisi juures meeldinud oli.  

Laura-Liisa: Tundus, et meie tantsu osa läks soomlastele peale. Peale esinemist läksime vaatama Sauvo kohalikku raamatukogu ja kirikut. Ja varsti oligi aeg hakata koju sõitma. Andsime oma toredatele grupiliikmetele eesti kommi ja saime vastu kallistusi ja sõnu, et nad ei jõua ära oodata, millal nad meid jälle näevad ning nad lubasid järgmisel aastal kindlasti meile külla tulla.  

Elizabeth T.: Sõitsime Helsingisse kus saime linnapeal jalutada ja vaba aega, et poes käia. Me käisime ka valges kirikus. (Helsingi katedraalis). 

 

Heiki arvates olid inimesed toredad, maastik oli superilus, koht hea ning ilus ja jalgpalliplats korralik.  Arnetile meeldisid saun, laevas rootsi lauas süüa, soome õpetaja Vesa, jalgpalliplats ja koolissöökla toit.  Kerstinile meeldis kõik selle reisi juures.  Georgile meeldis teises koolis olla, sest see oli hea vaheldus. Ta nautis Soome avatud Wifi võrke. Samuti oli laeva peal tore, eriti buffet restoranis ja laeva välistekilJaanus hindas soomlaste sõbralikkust ja külalislahkust ning sai endale palju uusi tuttavaid. Samuti õnnestus tal enda teisikut kohata. Kristjan kohtas head jalgpallurit Ate, kellega oli tore jalgpalli mängida. Tema arvates oli õhtune disko väga lahe. (Kristjan täitis tähtsat rolli õigel ajal tulesid vähemaks keerata). Markus märkas, et tunnid Sauvo koolis olid rahulikud ja keegi väga ei karjunud. Ingel Irise arvates oli kogu reis megalahe ja ta tahaks veel sinna minna. Aliisele meeldisid sealsed õpilased, sest nad julgesid suhelda. Allan nautis jalgpalli ja Kin-balli mängimist ning loodab, et järgmisel aastal saab sauvolastega Kehtnas ühe korraliku jalgpallimatši maha pidada. Adele hindas kõrgele reisiseltskonda, kes kordagi ei vinginudAngela arvates oli kogu reis väga lõbus. Dagmar märkis ära külastatud kirikute erilisuse ning nähtud looduse ilu. Elizabeth V jõudis pärast reisi järeledusele, et soome kool on teistsugune ja sealne koolikord leebem.  Aitäh Tanelile kõlari laenamise eest!

 

Kaasasolnud õpetajad Edda, Ragne, Evelyn, direktor Kristiine ja huvijuht Kersti jäid samuti reisiga ja õpilastega väga rahule. 

 

Õpilaste arvamused kirjutas kokku õp Evelyn

7. klassi õpilased said võimaluse KIK-projekti raames sõita Lahemaa Rahvusparki ning osaleda Lahemaa Looduskooli õppeprogrammis "Läänemeri ja selle kooslused." Sõitsime Põhja-Eestisse 6. klassiga koos. Nemad suundusid Sagadi Looduskooli metsateemalisele õppepäevale. Õpetaja Kadri rääkis meile bussiaknast paistvate teeäärsete paikade kohta. Loksale jõudes võtsime peale oma giidi ning tema juhendamisel sõitsime Pärispea poolsaare lääne külge pidi tipu poole. Lähedal olev Juminda poolsaar oli täiesti mattunud hallidesse toonidesse, sest hommik oli väga pilviselt sompus ja vihmane. Raske oli kohati uskuda, et selline külm näpistav tuul on osaks 21. aprillist.
Õpilased jagati kahte gruppi. Tüdrukute grupp läks metsa rannakooslusi uurima, poisid randa taimede ja karpide avastusretkele. Telefonidest oli kasu lisainfo otsimiseks. Siis oli aeg lõkkematerjali koguda ja lõke korralikult põlema saada. Pärast lõunasööki vahetasid grupid oma ülesanded. Metsas õnnestus meil teada saada rannarahva traditsioonidest, kuulata linnulaulu, uurida samblikke, samblaid, taimi ja kive. Ka rähnide eluviisist saime parema ettekujutuse, sest nägime puud kus rähn oli väga palju jälgi endast maha jätnud. Lõpus said mõlemad grupid kokku ning tegime õppeprogrammist kinnistava kokkuvõtte. Edasi jätkus meie ringkäik bussiga mööda poolsaart. Järgmise peatuse tegime Jaani-Tooma suurkivi juures. Üritasime kätest kinni hoides kivi ümbermõõtu mõõta, aga meie inimkett jäi kivi mõõtmetele lootusetult alla. Samuti tegime peatuse Nõmmeveskis kus kõndisime Valgejõe kanjoni ääres, nägime sealset juga ja 1920. ndatel ehitatud hüdroelektrijaama sammaldunud ja roostes ehitisi. Õpilased kasutasid võimalust allikavee proovimiseks. Viru raba läbisime jalgsi mööda laudteed kus vaatetornist avanes võrratu vaade sealsele rabamaastikule. Ilm oli selleks ajaks juba täiesti päikseline. 
Loodetavasti aitavad nähtud asjad ja kuuldud jutud paremini mõista ja meelde jätta tunnis õpitut või edaspidigi õpitavat. Nagu ka giidid rõhutasid, täpsete faktide mäletamisest veelgi olulisem on, et tekiksid seosed ja loogiline järeldamisvõime. Selleks andis meie õues veedetud koolipäev igati hea võimaluse, lisaks veel hea toonus õues liikumisest, päiksest saadud D-vitamiin ja rõõm suhtlemisest.  
õp Evelyn

Täna toimus Kehtna põhikoolis südamekuu tähistamiseks ja tervisliku toidu propageerimiseks kohvik õpetajalt-õpilasele. Pakutava hulgas oli palju erinevat ja põnevat. Sokolaadikook, mis ei sisaldanud šokolaadi. Puuviljasalatid. Smuutid. Maapirniampsud. Arbuusitopsid. Muffinid,  mis sisaldasid erinevaid marju. Kaerapätsid. Täisteraleiva võileivad tomati ja kurgiga. Kogu müügitulu panime seemneks fotokaostu fondi, mida plaanime koolile lähiajal soetada. Kellel raha kaasas ei olnud, sai endale söödavat soetada kas kätekõverdusi või kükke tehes. Vähemalt õpetajatele jäi mulje, et kohvik oli edukas, sest järele midagi ei jäänud. Siit tekkis kohe mõte, et selline asi võiks saada traditsiooniks. Aitäh õpilastele aktiivse osalemise eest! Ja suurim tänu muidugi tublidele õpetajatele, kes üheskoos edukalt kohvikulaua tervislikult täitsid!


Kersti Mäevälja
huvijuht

 
 
12.aprillil käisid esimeste klasside õpilased õppekäigul Pahkla militaaralal. Osalesime õppeprogrammis Eestimaa kivide kuningas. Õppisime eristama paekivi, graniitkivi ja põlevkivi. Saime teada, kuidas on kivimid tekkinud ja kuidas ning kust suured kivid meile tulid. Matkasime kivide juures, kuulasime legende ja vallutasime kivikuningat. Päeva lõpetasime mäkke  jooksmisega. 

Meie rõõmuks oli ilm kevadiselt suurepärane. Metsas õitsesid sinililled ja tegutsesid sipelgad - igal pool oli tunda kevadet. Meie õppesõitu rahastas KIK.

Õp Riina Lõhmus

5. aprillil  oli meie kooli esimestel klassidel pidupäev. Lõpuks toimus aabitsapidu. Aabits on küll ammu läbi - kuid pidu pidamata. Kuna kahel klassil olid erinevad aabitsad, siis oligi põnev üksteise lugusid kuulata. Õpetaja Lea oli õpetanud selgeks laulud - aitäh Sulle!

Kella kuueks olid pered saali kogunenud ja algas kontsert, kus lauldi, näideldi ja loeti.  Õpilased ütlesid, et hästi tulid  välja laulud, sest koos lauldes kõlasid need võimsalt. Üldiselt olid nad esinemistega rahul. Kontserdi lõpus tänasime vanemaid kiidudega, sest kes on parim toetaja kooliteel kui mitte pere. Meie toredad vanemad olid katnud pidulaua ja kõik olid kutsutud keha kinnitama. Pärast jätkus pidu tantsudega, kus tantsid nii "vanad" kui noored. Aabitsapeo lõpus saatsime koju aabitsad - nüüd algas nende tõeline puhkus.

Õp Riina Lõhmus