Direktor Liivi:

Kehtna koolil on kohutavalt vedanud. Päris mitu aastat otsisime seda õiget, oli palju asendajaid, aga miski polnud päris see. Kuni saabus kiri minu postkasti küsimusega, et ega tööd pakkuda pole? Oli, ja kohe palju. Ja kohe ühe olulise tingimusega. Ütlesin, et sinu ülesandeks on panna lapsed oma ainet armastama, mitte kartma. 

Möödus esimene poolaasta, oli palju kõhklusi, kartusi, uusi olukordi, aga samapalju ka naeru ja vahvaid kohtumisi ja uusi õppimisi nii õpetaja kui õpilaste poolt. Aine aga muutus järjest huvitavamaks, õpilased julgemaks ja õpetaja tundis ennast järjest kindlamini.  

Katri Buht:

Ta viis õpilased välismaale, kohe suure bussitäie. Riiki, kuhu ilma viisata ei saa ja kus piirikontrollis tuleb buss tühjaks teha. Lubas nad keset venekeelset suurlinna üksipäini jalutama, sest ta usaldab õpilasi.  

 Õpilased arvavad, et tema tunnid on lõbusad ja väga erinäolised. Nad vaatavad filme, laulavad, ka mitmed kodutööd on youtubeist vaadatavad. Ta pani endaga laulma pundi 8 ja 9 klassi poisse Galuboi vagoni ja Katjušat, ja seda loomulikult vene keeles.

Ragne Falilejev:

Kolleegidel on tema näol alati väga põnev vestluskaaslane. Ta on tohutult reisinud, väga palju lugenud ja väga mitmete huvidega. Ta räägib väga paljusid keeli ja tunneb end selles mugavalt. Ta on saripostitaja Facebooki aga ta postitab sinna väärt kraami, enda lahedaid ülesvõtteid loodusest, arhitektuurist ja paljudest reisidest.  

Kersti Mäevälja:

Ta on naljakas. Ühel hommikul seisis ta riietehoius ja vaatas peeglisse ning ütles: „ Kersti, mul on täna kotid

silme all ja kahjuks mitte rahakotid, vaid lihtsalt kotid.“ 

Ülle Aas:

Tema rännuteed viivad teda igal aastal uutesse paikadesse, ta armastab soojust ja päikest, väga head süüa, mida ta aga ise valmistada ei oska. Aga tal on palju häid sõpru ja tuttavaid, kes teda hea meelega kostitavad. 

Ulvi Koit:

Ta ei oska olla kuri. Jah, ta on vahel väsinud, kurb, melanhoolne, aga alati sõbralik ja aus. Ta on ka väga osav läbirääkija, sest ta suutis sel õppeaastal ära rääkida 3 erinevat õpetajat, kes teda autoga rongijaamast kooli toovad. 

Merike Saar:

Ja kui midagi muud enam mõtteid pähe ei too, siis lõkkeõhtu kollegi juures viib ta raudselt mõttele, et sellel õppeaastal peame ära käima uuesti Peterburis ja lisaks veel ka Lätimaal. 

 

 Meie kooli aasta õpetaja on vene keele õpetaja Dmitri Djuženkov.  

 

  

 

 Palju õnne Sulle, Dmitri! Oleme uhked!