Läbi arutatud õppenõukogus 16.10.2014

Hoolekogu on oma arvamuse avaldanud 30.10.2014

 

KEHTNA PÕHIKOOL

ARENGUKAVA

2014/2015 – 2017/2018

 

Kehtna 2014

 

Sisukord

I Üldandmed

II Arengukava koostamise põhimõtted ja kooliarenduse põhivaldkonnad

2.1. Kooliarenduse põhimõtted, arengukava koostamise aluseks olev lähenemisviis ja

 metodoloogia

2.2. Kooli arenduse põhivaldkonnad

2.3. Arengukava koostamise protsess

2.4. Kooli missioon, visioon ja väärtused

III Kooli hetkeolukorra analüüsi tulemused ja kooliarenduse põhisuunad

 tegevusvaldkonniti

3.1. Tegevusvaldkond 1. Eestvedamine ja juhtimine.

3.2. Tegevusvaldkond 2. Personalijuhtimine.

3.3. Tegevusvaldkond 3. Koostöö huvigruppidega.

3.4. Tegevusvaldkond 4. Ressursside juhtimine.

3.5. Tegevusvaldkond 5. Õppe- ja kasvatusprotsess

3.6. Õppeasutust mõjutavad peamised välistegurid lähiajal.

IV Arengukava tegevuskava

4.1. Arengukava tegevuskava koostamise põhimõtted ja kasutatavad mõisted.

4.2. Arengukava tegevuskava valdkonniti

V Õpetajate täiendkoolituskava

VI Õpikeskkonna ja õpilase tervise edendamiseks suunatud tegevuskava.

VII Turvalisuse arendamine koolis.

VIII Karjäärivaldkond

IX Arengukava uuendamine

I Üldandmed ja sissejuhatus

Õppeasutus: Kehtna Põhikool

Aadress: Staadioni 16, Kehtna

Õppeasutuse liik: põhikool

Omandivorm: munitsipaalkool

Õppekeel: eesti keel

Õpilaste koguarv (seisuga 01.09.2014): 160

Kehtna Põhikooli arengukava on dokument, mis on koostatud põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse §67 alusel ning sisaldab kooliarenduse põhisuundi ja valdkondi,

sealhulgas turvalisuse tagamise koolis, õpetajate täiendkoolituskava, meetmed, tegevuskava

aastateks 2014-2017 ning õpikeskkonna ja õpilase tervise edendamisele suunatud

tegevuskava.

Kehtna Põhikooli arengukava tegevuskava koostamisel on lähtutud Vabariigi

valitsuse 13. detsembri 2005.a. määruse nr. 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning

nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“ toodud

organisatsioonipõhise arengukava koostamise ja täiendamise põhimõtetest.

II Arengukava koostamise põhimõtted ja kooliarenduse põhivaldkonnad.

2.1. Kooliarenduse põhimõtted, arengukava koostamise aluseks olev lähtematerjal

Kooliarendus Kehtna Põhikoolis põhineb protsessikesksel lähenemisel ning pideva

parendamise meetodil.

Arengukavas on määratletud kooliarenduse põhisuunad aastateks 2015-2018, et tagada kooli

jätkusuutlikus ja järjepidev areng.

Kehtna Põhikooli arengukava koostamisel on arvestatud eelmise perioodi

sisehindamise aruandes märgitud kooli tegevuse tugevuste ja parendusvaldkondadega ja

kohaliku omavalitsuse arengukavaga.

Arengukava on aluseks üldtööplaanile, milles esitatakse arengukavas olevate eesmärkide

realiseerumine läbi konkreetsete tegevuste ja nende tegevuste rakendamise. Üldtööplaanis

kavandatakse õppeaastaks detailsem tegevus.

Igal aastal ajakohastatakse olemasolevat arengukava vastavalt toimunud muutustele välis- ja

koolikeskkonnas ja õppeaasta analüütilise kokkuvõtte tulemuste põhjal.

2.2. Kooliarenduse põhivaldkonnad.

Kooli arendussüsteemi ülesehitamisel on aluseks võetud viis põhivaldkonda:

◊ Tegevusvaldkond 1. Eestvedamine ja juhtimine

◊ Tegevusvaldkond 2. Personalijuhtimine

◊ Tegevusvaldkond 3. Koostöö huvigruppidega

◊ Tegevusvaldkond 4. Ressursside juhtimine

◊ Tegevusvaldkond 5. Õppe- ja kasvatusprotsess

Arengu kavandamine nende valdkondade kaudu võimaldab lõimida õppe- ja

kasvatustegevused ning seda toetavad tegevused.

Lisaks viiele põhivaldkonnale lisandub veel kolm kooliarendus valdkonda.

◊ Õpikeskkonna ja õpilase tervise edendamiseks suunatud tegevuskava

◊ Turvalisuse tagamine koolis.

◊ Karjäärivaldkond

2.3. Arengukava koostamise protsess.

Arengukava sisulisel koostamisel osalesid erinevad huvigrupid. Töögruppide töötulemused

pani kokku direktor ja esitas elektrooniliselt ülevaatamiseks õppenõukogule, hoolekogule ja

õpilasomavalitsusele.

2.4. Kooli missioon, visioon ja väärtused

Missioon: Anda õpilastele võimetekohane haridus kasutades selleks kaasaegseid õpetamismeetodeid ja õppevahendeid. Kasvatada õpilastes iseseisvust, kohusetunnet, sallivust ja loovust. Kujundada väärtushoiakuid ning sotsiaalseid oskusi.

Visioon:Kehtna Põhikool toetab iga õpilase mitmekülgset arengut, väärtustades meie kultuuri, traditsioone, loovust ja kogukonda,  on avatud maailmale.

Väärtused:

Koolil on oma koolieetika, mis põhineb aususel ja austusel.

Väärtused toetavad jätkusuutlikku loodust ja inimväärikust toetavat elustiili.

Kehtna Põhikoolis väärtustatakse:

◊ lugupidamist ja hoolivust enda ja teiste vastu,

◊ tervislikku ellusuhtumist;

◊ vastutustundlikkust,

◊ kogukonda,

◊ keskkonna jätkusuutlikkust ja loodushoidu.

III Kooli hetkeolukord ja kooliarenduse põhisuunad tegevusvaldkonniti.

Järgnevalt on esitatud olulisemad kooli tegevused ja kooliarenduse põhisuunad viie

tegevusvaldkonna lõikes.

3.1. Eestvedamine ja juhtimine

Olulisemad kooli tugevused:

◊ Missioon, visioon ja väärtused on selgelt sõnastatud ja regulaarselt toimub

            väärtuste kinnistamise protsess koosolekutel.

◊ Koolis on väljakujunenud traditsioonid, mis on integreeritud väärtuskasvatuse-

            ning õppepõhiste protsessidega.

◊ Kooli kujundamisel arvestatakse võimaluste korral lastevanemate ja õpilaste

            algatusi ning ettepanekuid, mis puudutavad õppekorraldust, õppekava ja kooli-

 keskkonna arendamist.

◊ Hea toimimise tagavad ühtsed väärtushinnangud, mis põhinevad austusel ja

            aususel.

◊ Toimivad usalduspõhised suhted koolitöötajate vahel.

Olulisemad parendusvaldkonnad:

◊ Parandada info liikumist.

◊ Täpsema vastutuse jagamise vajalikkus.

◊ Tihendada koostööd Kehtna Põhikooli hoolekogu ja lastevanematega.

3.2. Personalijuhtimine.

Olulisemad kooli tugevused:

◊ Personali rahulolu uurimine toimub igal õppeaastal enesehindamise teel.

◊ Ühtne, koostööaldis , sõbralik meeskond. Koolitöötajad on lapsesõbralikud

 ja mõistva suhtumisega, mis on oluline eeldus terve ja rõõmsa isiksuse kujundamisel.

◊ Koolitöötajate vahel on hea koostöö.

◊ Kvalifikatsioonile vastavus:

Kooliaste

2014/2015

Eesmärk

I kooliaste

1.-3. klass

100% Säilitada

II kooliaste

4.-6. klass

100% Säilitada

III kooliaste

7.-9. klass

100 % Säilitada

 

Olulisemad parendusvaldkonnad

◊ Toetada koolieetika teadvustamist ja kinnistumist ühtsete käitumis-

 harjumuste kujunemisel.

◊ Koolile osta rohkem tehnilisi vahendeid, et õppetööd tänapäevasemalt läbi viia.

◊ Tagada erinevate võimetega õpilastele erinev õpe.

◊ Koostada uus tunnustamise süsteem koolitöötajatele.

3.3 Koostöö huvigruppidega.

Olulisemad kooli tugevused

◊ Hea koostöö erinevate asutustega.

◊ Hea koostöö vallavalitsusega.

Olulisemad parendusvaldkonnad

◊ Mitmekesistada huvigruppidega tehtavat koostööd.

◊ Kavandada koostöö huvigruppidega üldtööplaanis.

◊ Avalikustada oma tegemisi kohalikus meedias

◊ Tihendada koostööd Kehtna lasteaiaga Siller, Kehtna Kunstide kooliga, Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakooliga, sõpruskooliga Sauvost ja teiste valla põhikoolidega.

◊ Tihendada koostööd lastevanematega.

3.4. Ressursside juhtimine.

Olulisemad tugevused.

◊ Hästi toimiv tunnijaotusplaan.

◊ Ressursside juhtimine on säästlik.

Olulisemad kooli parendused.

◊ Hoone siseruumide remontimine

◊ Turvalisuse tagamine

◊ Kooli eelarvesse täiendavate vahendite leidmine.

3.5. Õppe- ja kasvatusprotsess.

Olulisemad tugevused.

◊ Põhjuseta puudumiste hulk on vähenenud.

◊ Koolis õpivad avatud, julged, isikupärased ning rõõmsameelsed õpilased.

◊ Õpilaste ja õpetajate vahelised suhted tuginevad usaldusel, sallivusel ja

 lugupidamisel.

◊ Õpilastel on suur huvi spordi- ja huvitegevuse vastu.

◊ Tugi- ja mõjutusmeetmete kaudu toetatud õppijate arv on suurem võrreldes

            eelneva õppeaastaga.

◊ Avatud väikeklass.

Olulisemad parendused.

◊ Toetada andekaid lapsi.

◊ Vajadusel kaasata aktiivsemalt sotsiaaltöötajat perekonnast lähtuvate õpi-

            protsessi mõjutatavate tegurite parandamiseks.

◊ Lastevanemate koolitamine kooli põhiväärtusi puudutavates küsimustes.

◊ Aktiivsete vahetundide läbiviimine.

3.6. Õppeasutust mõjutavad välistegurid.

◊ Tehnoloogia (ka infotehnoloogia) kiire areng, mis toob kaasa vajaduse õpetajate

            pideva koolituse järele ja tehnopargi uuendamisele.

◊ Majandusliku olukorra ebastabiilsus, mis võib mõjutada õpetajate liikumist.

◊ Õpilaste arvu pidev muutumine seoses inimeste liikuvusega.

IV Arengukava tegevuskava

4.1. Arengukava tegevuskava koostamise põhimõtted ja kasutatavad mõisted.

Õppeasutuse arengukava on oluline strateegilise juhtimise dokument, mille tegevuskavas on

väljendatud kooli prioriteetsed eesmärgid, mida soovitakse saavutada ning milliste tegevuste

kaudu seda tehakse.

Tegevuskavas on esitatud viis valdkonda:

◊ eestvedamine ja juhtimine

◊ personalijuhtimine

◊ koostöö huvigruppidega

◊ ressursside juhtimine

◊ õppe- ja kasvatusprotsess

Tegevuskavas kasutatavad mõisted.

Arengukava eesmärk - tuleneb tegevusvaldkonna sisehindamise tulemuse analüüsist.

Eesmärgi täitmine on mõõdetav ja väljendatud indikaatorina ning selle täitmine on

õppeasutuse pädevuses.

Tegevused – eesmärkide saavutamiseks kavandatavad olulisemad tegevused.

Teostamise tähtaeg- tegevuse lõpptähtaeg.

Vastutav isik- tegevuse teostamise eest vastutaja.

4.2. Arengukava tegevuskava valdkonniti.

Igas valdkonnas on esitatud eesmärgid, tegevused eesmärgi saavutamiseks,

tegevuse elluviimist korraldav vastutav isik ning tegevuse läbiviimise lõpptähtaeg, mis on

esitatud tegevuse järel sulgudes. Käesoleva arengukava sisu koostamisel on arvestatud

asjaoluga, et arengukava alusel koostatakse üldtööplaan, milles määratletakse õppeasutuse

ühe õppeaasta tegevuskava.

4.2.1. Eestvedamine ja juhtimine.

Eesmärk:Parandada info liikumist.

Tegevused:

1. Infokoosolekud õpetajatele igal teisipäeval(2015).

2. Info edastamiseks kasutada ekooli, kodulehte jt allikaid(2015).

Vastutav isik:Direktor

Eesmärk:Täpsem vastutuse jagamine

Tegevused:

1. Määrata võimalikult täpselt iga tegevusse eest vastutav isik. (pidev)

2. Tööplaanis kinnitatud vastutavate isikute vastutusvaldkonnad ja saabuvad tähtajad

paigutada õpetajate toa stendile. (pidev)

Vastutav isik:Direktor

Eesmärk:Tihendada koostööd Kehtna Põhikooli hoolekogu ja lastevanematega.

Tegevused:

1. Õppekava tutvustamine lastevanematele(jätkuv)

2. Ühised nõupidamised vähemalt kord aastas(pidev)

3. Hoolekogu tegevuse planeerimine ja analüüsimine (pidev)

Vastutav isik:Direktor, hoolekogu esimees

4.2.2. Personalijuhtimine

Eesmärk:Toetada kooli eetika teadvustamist ja kinnistumist ühtsete käitumisharjumuste

kujunemisel.

Tegevused:

1. Kontrollida kodukorra eiramise korral rakendatud meetmete tulemuslikkust (2015).

2. Korraldada igal õppeaastal tagasiside küsimustik koolitöötajatele, õpilastele ja

lastevanematele (jätkuv).

Vastutav isik:Direktor

Eesmärk:Koolile osta rohkem tehnilisi vahendeid, et õppetööd tänapäevasemalt läbi viia.

Tegevused:

1. Igasse klassi arvuti ja projektor (2018)

2 .Laiendada arvutiklassi (2018)

3. Dokumendikaameraid klassidesse, kus neid vajatakse (2018)

Vastutav isik:Direktor

Eesmärk:Tagada erinevate võimetega õpilastele erinev õpe.

Tegevused:

1. Andekate õpilaste väljaselgitamine ja nende arengu toetamine. (pidev)

2. Koostada plaan õpilastele, kes vajavad tugimeetmeid õppe- ja kasvatusprotsessis.(pidev)

Vastutav isik:Direktor, aineõpetajad, sotsiaalpedagoog, eripedagoog

Eesmärk:Koostada uus tunnustamise süsteem koolitöötajatele.

Tegevused:

1. Arenguvestluse käigus koolitöötajatega selgitada, millised on ootused tunnustamise

osas (õppeaasta jooksul).

2. Koostada uus tunnustamise süsteem ning kinnitada direktori käskkirjaga.( 2015).

Vastutav isik:Direktor.

4.2.3. Koostöö huvigruppidega.

Eesmärk:Parendada koostööd lastekaitsespetsialisti, sotsiaalpedagoogiga ja

õppenõustamiskeskusega.

Tegevused:

1. HEV koordinaator ja sotsiaalpedagoog teevad koostööd maakonna ja valla tasandil spetsialistidega. (pidev)

2. Koostöös koostatakse plaan, kuidas toimida lastega, kes vajavad tugimeetmeid õppe- ja

kasvatusprotsessis (2015).

Vastutav isik:HEV koordinaator, sotsiaalpedagoog.

Eesmärk:Hoolekogu tegevuse aktiviseerimine.

Tegevused:Hoolekogu liikmetele koolituse läbiviimine hoolekogu pädevusest,

töökorraldusest ja dokumentide menetlusest (2015).

Vastutav isik:Hoolekogu esimees.

Eesmärk:Parem koostöö hoolekoguga

Tegevused: Tegevuse planeerimine ja analüüsimine (2015)

Vastutav isik: Hoolekogu esimees

Eesmärk:Koostöö parendamine huvigruppidega.

Tegevused:Ühised nõupidamised vähemalt kord õppeaastas.

Vastutav isik:Direktor.

4.2.4. Ressursside juhtimine.

Eesmärk:Remonditud ja kaasaegselt sisustatud ainekabinetid jm ruumid.

Tegevused:Teostada remont II ja III korrusel.(2017)

Vastutav isik:Direktor, vallavalitsus

Eesmärk:Õppeasutuse on ohutu ja turvaline keskkond.

Tegevused:Täiendava riskianalüüsi läbiviimine. (pidev)

Vastutav isik:Direktor

Eesmärk:Mänguvõimalused avakoridorides.

Tegevused: Osta koolile erinevaid mänge, mida oleks vahetunnis õpilastel võimalik mängida.(2016)

Vastutav isik:Direktor.

Eesmärk:Õueala täiustamine.

Tegevused:

1. Rajada õue mängualasid õpilastele. (2016)

2. Rajada õuesõppe klass (2018)

Vastutav isik:Direktor, valdvalitsus

4.2.5. Õppe- ja kasvatusprotsess.

Eesmärk: Õpilaste silmaringi laiendamine.

Tegevused: Õppeekskursioonide korraldamine (vähemalt üks õppeaastas)

Vastutav isik: Aineõpetajad.

Eesmärk:Toetada andekaid lapsi.

Tegevused:

1. Andekate õpilaste väljaselgitamine ja nende arengu toetamine. (pidev).

2. Õpilaste tunnustamise korra täiendamine. (pidev)

Vastutav isik:Direktor, aineõpetajad.

Eesmärk:Arvestada õpilase individuaalsusega ja tagada võimetekohane areng koostöös koduga.

Tegevused:

1. HEV koordinaator ja sotsiaalpedagoog teevad koostööd maakonna ja valla tasandil

spetsialistidega.

2. Koostatakse plaan, kuidas toimida lastega kes vajavad tugimeetmeid õppe- ja kasvatusprotsessis. (2016)

Vastutav isik:HEV koordinaator, sotsiaalpedagoog.

Eesmärk:Lastevanemate ja pedagoogide koolitamine põhiväärtuste vaimus.

Tegevused:

1. Küsitluste koostamine ja läbiviimine lastevanematele, õpetajatele ja õpilastele. (pidev)

2. Tagasiside lastevanematelt, õpilastelt ja õpetajatelt. (pidev)

3. Lastevanemate koolitus. (üks õppeaastas)

Vastutav isik:Õppealajuhataja

Eesmärk:Mänguvahetundide läbiviimine I-II kooliastme õpilastele.

Tegevused:

1. Planeerimine ja korraldamine, puuduvate vahendite soetamine (2015)

2. Rakendamise algus (2016).

Vastutav isik:Huvijuht

V Õpetajate täiendkoolitus

Täiendkoolituskava lähtub Kehtna Põhikooli õppeaasta eesmärkidest.

Detailsem õpetajate täiendkoolituse kavandamine toimub kooli üldtööplaanis ning võib muutuda.

Õppeaastaks 2014/2015 on kavandatud alljärgnevad koolitused:

Ainealased koolitused

Väärtuskasvatus

Kogemuskoolitused

Arvutialased koolitused

Õppeaastaks 2015/2016 on kavandatud alljärgnevad koolitused:

HEV õpilased

Ainesektsioonide korraldatavad ainealased sisekoolitused

Kogemuskoolitused ( Kooli valik selgub õppeaasta algul)

Õppeaastaks 2016/2017 on kavandatud alljärgnevad koolitused:

Sisekoolitused Arenguvestlustel selgunud teemadel põhinevad koolitused

Grupikoolitused Ainesektsioonide korraldatavad ainealased sisekoolitused

Kogemuskoolitused ( Kooli valik selgub õppeaasta algul)

Õppeaastaks 2017/2018 on kavandatud alljärgnevad koolitused:

Sisekoolitused Arenguvestlustel selgunud teemadel põhinevad koolitused

Grupikoolitused Ainesektsioonide korraldatavad ainealased sisekoolitused

Kogemuskoolitused ( Kooli valik selgub õppeaasta algul)

VI Õppekeskkonna ja õpilaste tervise edendamiseks suunatud tegevused.

Kehtna Põhikool kuulub tervist edendavate koolide võrgustikku, koolil on terviseedenduse tööplaan ja mitmed sellega seonduvad üritused.

Prioriteetsed tegevussuunad on:

_ koolitamine õpetajate kogemuste kaudu

_ kooli üldtööplaanis tervise edendamise detailsem tegevuskava esitamine

_ liikluskasvatuse arendamine

_ tervisliku koolitoidu propageerimine.

VII Turvalisuse tagamine koolis.

_ Riskianalüüsi põhjal koostada riskide vähendamise plaan (2015).

Vastutav isik: tervisenõukogu esimees

_ Hädaolukorra lahendamise plaani analüüsimine ja vajadusel parendamine.

Vastutav isik : direktor

VIII Karjäärivaldkond

_ Karjääriõpetuse läbiviimine lõpuklassidele (pidev)

IX Arengukava uuendamine

Arengukava on üldtööplaani koostamise aluseks. Üldtööplaanis täpsustatakse tegevused

arengukava elluviimiseks üheks õppeaastaks. Iga õppeaasta lõpus analüüsitakse arengukava

elluviimist ning koostatakse õppeaasta analüütiline kokkuvõte, mis kajastab arengukava

tegevuskava elluviimise hetkeseisu. Analüütilise kokkuvõtte alusel vaadatakse üle

õppeasutuse arengukava tegevuskava ning vajadusel ajakohastatakse. Tegevuskava

ajakohastamine ajavahemikul 2015, kui see ei too kaasa muutusi arengukavas esitatud

eesmärkides, toimub direktori poolt kooskõlastatult hoolekogu ja õppenõukoguga. Koopia

muudetud arengukava tegevuskavast esitatakse vallavalitsusele.