Kehtna Põhikooli hindamisjuhend

1.      peatükk

ÜLDSÄTTED

 Kehtiv alates 1.09.2013

§ 1.      Reguleerimisala

(1)

Kehtna Põhikooli hindamisjuhend sätestab:

1.      põhiharidust omandavate õpilaste teadmiste ja oskuste hindamise korra

2.      käitumise ja hoolsuse hindamise korra,

3.      õpilaste täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmise korra

4.      järgmisse klassi üleviimise alused, tingimused ja korra.

§ 2.      Hindamise alused

(1)

Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse Kehtna Põhikooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.

(2)

Käitumise ja hoolsuse hindamise aluseks on kooli õppekava ning kooli kodukorra nõu­ded

(3)

Kui õpilasele on vastavalt  kehtivale korrale koostatud individuaalne õppekava, arves­tatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.

§ 3.      Hindamise eesmärk 

(1)

Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:

1.      anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;

2.      suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;

3.      innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

4.      suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.

(2)

Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:

1.      suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;

2.      motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

§ 4.      Hindamisest teavitamine

(1)

Kooli õppekavas sätestatud hindamise korraldus on avalikustatud    kooli  veebilehel.

(2)

Õpitulemuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassi- ja/või aineõpetaja õppeaasta ja iga õppeveerandi algul

(3)

Õpilasel on õigus saada klassi- või aineõpetajalt teavet oma hinnete kohta.

(4)

Hinded ja hinnangud tehakse lapsevanemale teatavaks e-kooli keskkonda kasutades.

(5)

Hinneteleht saadetakse soovikorral lapsevanemale koju.

(6)

Klassijuhataja taotleb lastevanemailt tagasisidet väljastatud dokumentide kättesaamise kohta

(7)

Tunnikontrolli hindest teavitatakse õpilast järgmiseks sama aine tunniks,  kontroll­tööde ja mahukamate kirjalike tööde puhul nädala jooksul pärast töö sooritamist.

 

 

 

 
     

 

 

2. peatükk

TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE

 

 § 5. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

(1)

Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

(2)

Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus

analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed.

(3)

Õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega ja kantakse kontrolltööde graafikusse e-koolis

(4)

Õpilasel võib olla õppepäeva jooksul üks kontrolltöö, õpilaste enamuse  nõusolekul  võib ühel päeval erandkorras olla ka kaks kontrolltööd. Õppenädalas võib läbi viia kuni kolm kontrolltööd.

(5)

8. klassi õpilased  sooritavad  ühes õppeaines  üleminekueksami. 7.-8. klassi õpilased sooritavad aineid lõimiva loovtöö.

(6)

Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis. I klassis

 

hinnatakse sõnaliselt.

 

 

§ 6.  Õpitulemuste hindamine

(1)

Hindamise põhimõtted.

 
  1. Hindamisel arvestatakse nõutavaid õpitulemusi, õppeaine eripära, õpilaste vanust, võimeid ja arengut.

2.Hinnatakse ainekavas või õpetaja töökavas määratud nõutavate õpitulemuste saavutatust.

3Oskusainetes (muusika, kunst, kehaline kasvatus, tööõpetus) arvestatakse hindamisel ka õpilase individuaalset arengut;

  1. 4.Veerandi võikokkuvõtva hinde saamiseks peab õpilasel olema vähemalt kaks hinnet.
  2. 5.Aineõpetaja võib edukat osavõttu maakondlikust olümpiaadist arvestada kokkuvõtva hinde väljapanekul.
  3. 6.Koolist puudunud õpilane täidab hinnatava ülesande õpetajaga kokkulepitud ajal. Töö peab olema juhul, kui õpetajaga pole teisiti kokku lepitud, täidetud kümne päeva jooksul pärast võlgnevuseVõlgnevus märgitakse e-kooli töö toimumise päeval. Võlgnevus/ hinne muudetakse e-koolis.
  4. 7.Kui õpilase kontrolltöö või sellega võrdsustatud arvestusliku töö tulemust on õppeprotsessis hinnatud hindega puudulik või nõrk või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele 10 õppepäeva jooksul võimalus järelvastamiseks, erandjuhtudel kokkuleppel õpetajaga kindlaksmääratud ajal.
  5. 8.Kui töö sooritamisel kasutatakse ebaausaid võtteid, hinnatakse tulemust hindega “nõrk“ ning see ei kuulu järelevastamisele.

 

(2)

Kokkuvõttev hindamine

  1. Kokkuvõttev hindamine on veerandi- või poolaastahinne ning nende põhjal aastahinnete väljapanemine. Poolaastahinnetega hinnatakse nendes õppeainetes, mida õpitakse ühe nädala­tunniga õppeaasta jooksul. Kokkuvõttev hinne ei kujune hinnete aritmeetilise keskmisena, vaid peegeldab hinnete osakaalu.
  2. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud veerandihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.
  3. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
  4. 1. klassi õpilase teadmistele ja oskustele antakse poolaasta ja õppeaasta lõpul kirjalikult kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid.
  5. Kokkuvõtva hinde võib jätta välja panemata, kui õpilane on puudunud üle 50% õppetundidest või tal on sooritamata 2/3  hinnatavatest õppeülesannetest.
  6. Kui õppeaine veerandihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, märgitakse aastahindeks „hindamata“
  7. Õpilasele, kes on koolist pikemat aega puudunud ega ole veerandi või poolaasta lõpuks nõutavaid hinnatavaid ülesandeid täitnud, kokkuvõtvat hinnet/hinnangut välja ei panda. Talle antakse võimalus need ülesanded täita õpetajaga kokkulepitud ajal õppeaasta lõpuni. Õppeaine kokkuvõttev hinne pannakse välja pärast nõutavate ülesannete täitmist.
  8. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

(3)

Hinded viiepallisüsteemis

  1. Hindega «5» («väga hea») hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
  2. Hindega «4» («hea») hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 75–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
  3. Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 50–74% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
  4. Hindega «2» («puudulik»)  hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20–49% maksi­maalselt võimalikust punktide arvust.
  5. Hindega «1» («nõrk») ” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
  6. Esitatud skaalast 5% üles- ja allapoole moodustab piiritsooni, mille puhul õpetaja võib panna kas madalama või kõrgema hinde, arvestades:
    1) töö mahtu;
    2) ülesannete keerukust;
    3) vigade arvu ja liiki.
  7. Hindamisel võib vajadusel hinde täpsustamiseks kasutada märke „+“ ja „-“, kuid õppeveerandi ja poolaasta kokkuvõtlikul hindamisel neid ei kasutata.

(4)

Emakeele kirjalike tööde diferentseeritud hindamine

  1. Diferentseeritult hinnatakse püsiva kirjaliku kõne puudega õpilase kirjalikke töid, kui õpilane saab regulaarselt logopeedilist ravi või kui õpetaja töötab temaga individuaalselt logopeedi nõuannete järgi.
  2. Kirjalike tööde diferentseeritud hindamisel arvestatakse düsgraafiale omaseid spetsiifilisi vigu vealiikide järgi. Ühte liiki vead loetakse üheks veaks.
  3. Õpilase kirjalikele töödele tehakse märge «Hinnatud diferentseeritult».

§ 7.      8. klassi üleminekueksam

(1)

8. klassi õpilased sooritavad õppeperioodi lõpul ühes õppeaines üleminekueksami, mille hinne kantakse klassitunnistusele ja arvestatakse aastahinde väljapanekul.

(2)

Üleminekueksami eesmärk on võimaldada õpilasel oma huve ja võimeid määratleda ning arendada, samuti eksamikogemusi omandada.

(3)

Õpilane valib õppeaine, milles sooritab üleminekueksami, järgmiste õppeainete hulgast: eesti keel, kirjandus, matemaatika, võõrkeel, bioloogia, keemia, füüsika, geograafia, ajalugu, ühiskonnaõpetus.

(4)

Aine valib õpilane 1. veebruariks ja teatab valikust klassijuhatajale, kes esitab nimekirja  direktorile kinnitamiseks. Aineõpetaja koos õpilasega otsustab, mis vormis üleminekueksam sooritatakse.

(5)

Üleminekueksam võib olla:

1. kirjalik (kontrolltöö, test, kirjand, uurimustöö vms);

2. suuline (arvestuspileti küsimustele vastamine, ettekanne vms).

(6)

Üleminekueksam hõlmab 8. klassi kursuses läbitud olulisemaid teemasid.

   

(7)

Üleminekueksam viiakse läbi mai 3.nädalal, vastavas ainekabinetis ning komisjoni juuresolekul.

(8)

Eksamile lubatakse kõik õpilased, olenemata hinnetest.

(9)

Eksamitulemus tehakse õpilastele teatavaks  hiljemalt järgmisel päeval.

(10)

Kui õpilase üleminekueksam on hinnatud puudulikuks, on tal peale 2-nädalast  täiendavat tööd võimalik sooritada järeleksam

§8.       Sõnaline hindamine I klassis

(1)

Sõnalist hindamist kasutatakse 1. klassis.

(2)

Sõnalise hindamise korral antakse õpilase õpitegevusele ja õpitulemustele õppeprotsessi käigus suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid ning poolaasta ja õppeaasta lõpul kir­ja­likke kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid.

(3)

Kokkuvõtvad sõnalised hinnangud annavad teavet õpilase arengu, õppeprotsessis osalemise, õpi- ning käitumisoskuste kujunemise ja õpitulemuste kohta. Kokku­võtvates hinnangutes toob õpetaja esile lapse edusammud ja juhib tähelepanu arenda­mist vajavatele oskustele ning lünkadele teadmistes

(4)

Kokkuvõtvate sõnaliste hinnangute aluseks on klassi õpetaja(te) tähelepanekud ja märkmed e-koolis.

(5)

 

Klassitunnistusel kasutatakse õppeainele vastavat õpitegevust, millele järgneb sõnaline hinnang. Sõnalised hinnangud koostavad aineõpetajad igale õpilasele kasutades oma tähelepanekuid õpilase õpitulemustes. Tunnistuse koostamisel võib klassiõpetaja kasutada oma loovust.

   
   
   
   

(6)

Õpetaja lähtub õpitulemustele hinnangute andmisel üldjuhul järgmistest põhimõtetest:

1.      Hinnangu “väga hästi” – saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on õige, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev ja loov rakendamine.

2.      Hinnangu “hästi” – saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldi­­selt   õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest.

3.      Hinnangu “rahuldavalt” – saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on põhiosas õige, kuid esineb mõningaid puudusi ja eksimusi, põhioskused on omandatud lünklikult ja teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi.

(7)

Õpilastele antud kokkuvõtvad sõnalised hinnangud kantakse klassitunnistusele. 

 

 

 

§ 9.      Järelvastamine ja järeltööde sooritamine

 

(1)

Koolist puudunud õpilane täidab hinnatava ülesande õpetajaga kokkulepitud ajal kümne päeva jooksul.

(2)

Kui tööd on hinnatud hindega „puudulik“ või „nõrk“, on õpilasel võimalik sooritada järeltöö.

(3)

Kokkuvõtva hinde väljapanekul arvestatakse järeltöö hinnet.

(4)

Kui õpilasel on veerandi lõpus hinnete asemel märge “HA”, võib õpetaja anda talle ülesande, et kontrollida tema teadmisi ja oskusi ning välja panna puuduv hinne.

(5)

Õpilasele, kelle veerandi- või poolaastahinne on «puudulik» või «nõrk», kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne töökava, või määratakse mõni muu tugisüsteem.

   

(6)

Kui õpiraskused ei ole ületatud vastavate tugisüsteemide rakendamisega, suunatakse õpilane nõustamiskomisjoni.

(7)

Kui õpilane või lapsevanem keeldub tugisüsteemide rakendamisest ning õpiraskused jäävad püsima, pöördutakse sotsiaaltöötaja või nõustaja poole.

(8)

Kui kooli poolt pakutavate tugisüsteemide rakendamine on andnud positiivseid tulemusi, võib nende kasutamisest loobuda enne õppeaasta või määratud aja lõppu.

 

3. peatükk

KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE

 

§ 10. Käitumise ja hoolsuse hindamine

(1)

Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käi­tu­mis- ja kõlblusnormide järgimine koolis. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtu­­mine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

(2)

Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav».

 

 

 

 

 

 

4. peatükk

HINDE JA HINNANGU VAIDLUSTAMINE

 

 § 11. Hinde ja hinnangu vaidlustamine

(1)

Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.

(2)

Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest lõikes 1 nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

 

 

 

5. peatükk

ÕPILASE TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JA KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMINE NING JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE

 

§ 12. Õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine

(1)

Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks jäetakse õpilane täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu.

(2)

Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu

(3)

Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt veerandihinnetest või veerandite lõpus antud sõnalistest hinnangutest tuleks välja panna aastahinne «puudulik» või «nõrk» või anda samaväärne kokkuvõttev sõnaline hinnang.

Kui veerandihinne on „hindamata“, jäetakse õpilane täiendavale õppetööle.

(4)

Õppenõukogu võib põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne «puudulik», «nõrk» või „hindamata“, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.

(5)

Klassikursust ei jäeta kordama lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) järgi õppivaid õpilasi.

§ 13. Õpilase järgmisse klassi üleviimine

(1)

Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.

(2)

Õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, viiakse järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.

(3)

Lõikes 2 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ettenähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.