Kehtna Põhikooli õppekava koostamisel on lähtutud EV põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, põhikooli riiklikust õppekavast, Kehtna Põhikooli arengukavast.

Kehtna Põhikooli õppekava on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, milles tuuakse välja kooli eripärast tulenevad valikud riiklike õppekavade raames ning milles kirjeldatakse õppe rõhuasetused ja tegevused õppekava täitmiseks. Küsimustes, mis ei ole kooli õppekavas sätestatud, lähtutakse põhikooli riiklikust õppekavast. 

Õppekava koosneb üldosast ja ainekavadest.

Kehtna Põhikooli põhiväärtused:

1. üldinimlikud väärtused - ausus, hoolivus, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu;
2. ühiskondlikud ja kultuurilised väärtused: vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, kultuuriline mitmekesisus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus;
3. vaimsed väärtused - teadlik eesmärgistamine, eneseteostus, eduelamused teadmiste rakendamisest, suhteid arendav koostöö, vanema rolli toetamine, tervislikud eluviisid, võimete maksimaalne areng.

Koolipere aitab kujundada koostöös õpilase, perekonna ja ühiskonnaga väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks.

Kooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õpikeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.

Koolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilase kasvamisele vastutustundlikuks inimeseks,

1. kes suudab toime tulla muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas;
2. kes on eneseteadlik ning võtab vastutuse oma õpingute jätkamiseks järgmisel haridustasemel ja kellel on valmisolek elukestvaks õppeks;
3. kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ja kellel on koostööoskused ja – harjumused;
4. kes suhtub kaasinimestesse lugupidavalt ja heasoovlikult, austab iseennast;
5. kes mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid ning vastutab oma tegude tagajärgede eest;
6. kes tunneb ja austab eesti rahvust, keelt ja kultuuri ning suhtub teiste rahvaste kultuuri lugupidavalt;
7. kes väärtustab terveid eluviise;
8. kes hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästvalt.

Kehtna Põhikooli õppekava põhimõtted

Kehtna Põhikooli õppekava koostamisel, piirkondliku koostöö kujundamisel, kooli ja klassi tasandil õpetust kavandades ja tegelikus õppeprotsessis lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

1. luuakse tingimused iga õpilase arengu toetamiseks;
2. kaasatakse õpilane ja lapsevanem (eestkostja, hooldaja) õpilase õpiteed puudutavate küsimuste arutamisse ja selle üle otsustamisse;
3. kehtestatakse üldised nõuded kõigile õpilastele;
4. õpetust varieeritakse lähtuvalt õpilaste erinevatest võimetest ja haridusvajadustest;
5. tähtsustatakse õpilase õpihuvi hoidmist ja toetamist;
6. väärtustatakse tervislikku eluviisi, koolil on oma tervisenõukogu;
7. õppe- ja kasvatusprotsess pakub mitmekesiseid õpikogemusi, õpetus on süsteemne ja terviklik, õpetuslik ja kasvatuslik aspekt on tasakaalustatud;
8. õppimisel-õpetamisel on keskne probleemide tõstatamine ja lahendamine, küsimuste esitamine ja neile vastuste leidmine; teadmisi käsitatakse ajas arenevate ja muutuvatena;
9. õppekava on avatud pidevaks edasiarendamiseks ja korrigeerimiseks vastavalt muutustele ühiskonnas ja teadustes.

• õppeaastas on kokku vähemalt 175 õppepäeva;
• põhikooli lõpuklassis on kokku vähemalt 185 õppepäeva (sh lõpueksamite toimumise periood);
• õppeaastas on viis koolivaheaega üldreeglina vastavalt haridus- ja teadusministri kehtestatud aegadel, kooli hoolekogu nõusolekul on võimalik teha muudatusi vaheaegade kestuses;
• 1. – 9. klassini on traditsiooniline õppetöö korraldus (kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel), kokkuvõtvalt hinnatakse kõiki õppeaineid trimestrite kaupa.

Õppe- ja kasvatuskorralduse põhivorm on õppetund. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli õppekäigu, õuesõppe, projektitööna vm vormis vastavalt ainekavas sätestatule.

Õpilaste nädalakoormus vastab riiklikus õppekavas ettenähtud normidel.  Põhikooli õpilase suurim lubatud nädala õppekoormus õppetundides on:

1) 1. klassis 20;
2) 2. klassis 23;
3) 3. ja 4. klassis 25;
4) 5. klassis 28;
5) 6. ja 7. klassis 30;
6) 8. ja 9. klassis 32.

A-võõrkeelena õpitakse inglise keelt alates 3. klassist. B-võõrkeelena õpitakse vene keelt alates 6. klassist.

I kooliastmes on liidetud kunst ja tööõpetus üheks tunniks nimetusega kunst ja tööõpetus

Ainetundide jaotus klassiti on määratud tunnijaotusplaanis.

4.2 Tunnijaotusplaan

" 8v klassil on 4 matemaatikat ja 3 bioloogiat.

Õppeainete õpitulemuste parema saavutamise eesmärgil on kool määranud vaba tunniressursina lisaks kohustuslikele õppetundidele tunnid alljärgnevates õppeainetes:

I kooliastmes:

Eesti keel 1 nädalatund

Matemaatika 2 nädalatundi

Loodusõpetus 1 nädalatund

Kehaline kasvatus 1 nädalatund

Liiklus 1 nädalatund

II kooliastmes:

Eesti keel 3 nädalatundi

Inglise keel 2 nädalatundi

Matemaatika 1 nädalatund

Käsitöö, kodundus/tehnoloogiaõpetus 1 nädalatund

Muusika 1 nädalatund

Kunst 1 nädalatund

Informaatika 1 nädalatund

III kooliastmes:

Matemaatika 1 nädalatund

Karjääriõpetus 1 nädalatund

Käsitöö, kodundus/tehnoloogiaõpetus 1 nädalatund

Üldpädevused on ainevaldkondade ja õppeainete ülesed pädevused, mis on olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu ning tunni- ja koolivälises tegevuses. Üldpädevuste kujunemist jälgivad ja suunavad õpetajad omavahelises koostöös ning kooli ja kodu koostöös.

Kultuuri- ja väärtuspädevuse kujundamise tulemusena õpilane:

• peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist;
• on viisakas, täidab lubadusi;
• teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub lugupidavalt ka teistesse rahvustesse;
• austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki, tunneb selle sümboleid ning täidab nendega seostuvaid käitumisreegleid;
• oskab ilu märgata ja hinnata;
• hindab loovust ning tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest.

Sotsiaalse ja kodanikupädevuse kujundamise tulemusena õpilane:

• teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda, ning on valmis seda tegema;
• teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida;
• oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada.

Enesemääratluspädevuse kujundamise tulemusena õpilane:

• oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda;
• oskab ohutult liigelda;
• hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest ning tahab olla terve.

Õpipädevuse kujundamise tulemusena õpilane:

• tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest;
• oskab õppida üksi ning koos teistega, paaris ja rühmas;
• oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ning puhkamise vahel;
• oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites mõtestada;
• oskab koostada päevakava ja seda järgida;
• oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada;
• oskab esemeid ja nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada ning lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti lugeda.

Suhtluspädevuse kujundamise tulemusena õpilane:

• suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid, tegelasi, tegevusi, sündmusi ning nende aega ja kohta) ning seda suuliselt ja kirjalikult esitada;
• mõistab ja kasutab õpitavas võõrkeeles igapäevaseid äraõpitud väljendeid ja lihtsamaid fraase;
• oskab suhelda eakaaslase ja täiskasvanuga.

Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalase pädevuse kujundamise tulemusena õpilane:

• arvutab ning oskab kasutada mõõtmiseks sobivaid abivahendeid ja mõõtühikuid erinevates eluvaldkondades eakohaseid ülesandeid lahendades.

 Ettevõtlikkuspädevuse kujundamise tulemusena õpilane:

• osaleb ühistegevustes.

Digipädevuse kujundamise tulemusena õpilane:

• oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid.

Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I kooliastmes

Esimeses klassis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga, turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks õppetööks. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu diferentseeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega.

Esimeses kooliastmes keskendutakse:

1. kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele;
2. positiivse suhtumise kujunemisele koolis käimisesse ja õppimisesse;
3. õpiharjumuse ja -oskuste kujundamisele ning püsivuse, iseseisvuse ja eesmärgistatud töö oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisele;
4. eneseväljendusoskuse ja -julguse kujunemisele;
5. põhiliste suhtlemis- ja koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavate ja väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel;
6. õpiraskuste äratundmisele ning tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.

Õpetaja olulisim ülesanne on toetada iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni.

Õppetöö korraldamise alus võib esimeses kooliastmes olla üldõpetuslik tööviis. Sõltuvalt õpilaste ettevalmistusest võib kasutada ka aineõpetuslikku tööviisi või üld- ja aineõppe kombineeritud varianti.

Kultuuri- ja väärtuspädevuse kujundamise tulemusena õpilane:

• hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena ja õpilasena;
• peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne ning vastutab oma tegude eest;
• väärtustab oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas;
• väärtustab kunstiloomingut ning suudab end kunstivahendite abil väljendada.

Sotsiaalse ja kodanikupädevuse kujundamise tulemusena õpilane:

• suhtub inimestesse eelarvamusteta, tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi ning mõistab kompromisside vajalikkust;
• tunnetab end oma riigi kodanikuna ning järgib ühiselu norme.

Enesemääratluspädevuse kujundamise tulemusena õpilane:

• oskab oma tegevust kavandada ja hinnata ning tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi valida ja rakendada, oma eksimusi näha ja tunnistada ning oma tegevust korrigeerida;
• oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta, teab oma tugevaid ja nõrku külgi ning püüab selgusele jõuda oma huvides;
• väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest.

Õpipädevuse kujundamise tulemusena õpilane:

• oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, oskab suunamise abil kasutada eakohaseid õpivõtteid (sealhulgas paaris- ja rühmatöövõtteid) olenevalt õppeülesande iseärasustest;
• oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet, seda tõlgendada, kasutada ja edastada;
• oskab teha vahet faktil ja arvamusel.

Suhtluspädevuse kujundamise tulemusena õpilane:

• oskab mõtestatult kuulata ja lugeda eakohaseid tekste, luua eakohasel tasemel keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid suulisi ja kirjalikke tekste ning mõista suulist kõnet;
• tuleb vähemalt ühes võõrkeeles toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel.

Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalase pädevuse kujundamise tulemusena õpilane:

• on kindlalt omandanud arvutus- ja mõõtmisoskuse;
• tunneb ja oskab juhendamise abil kasutada loogikareegleid ülesannete lahendamisel erinevates eluvaldkondades;
• väärtustab säästvat eluviisi, oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida loodusteaduslikku teavet, oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest.

Ettevõtlikkuspädevuse kujundamise tulemusena õpilane:

• on leidnud endale sobiva harrastuse ning omab üldist ettekujutust töömaailmast.

Digipädevuse kujundamise tulemusena õpilane:

• oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning on teadlik sealsetest ohtudest;
• oskab arvutiga vormistada tekste.

Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II kooliastmes

Põhitaotluseks on vastutustundlike ja iseseisvate õpilaste kujunemine. Õppetöös on oluline äratada ja säilitada õpilaste huvi õppekavaga hõlmatud teadmis- ja tegevusvaldkondade vastu.

Teises kooliastmes keskendutakse:

1. õpimotivatsiooni hoidmisele ja tõstmisele, seostades õpitut praktikaga ning võimaldades õpilastel teha valikuid, langetada otsuseid ja oma otsuste eest vastutada;
2. huvitegevusvõimaluste pakkumisele;
3. õpilaste erivõimete ja huvide äratundmisele ning arendamisele;
4. õpiraskustega õpilastele tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.

Kultuuri- ja väärtuspädevuse kujundamise tulemusena õpilane:

• tunneb üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires;
• tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri ning aitab kaasa eesti keele ja kultuuri säilimisele ja arengule. Omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub teistest rahvustest inimestesse eelarvamustevabalt ja lugupidavalt;
• suudab väljendada ennast loominguliselt, peab lugu kunstist ja kultuuripärandist.

Sotsiaalse ja kodanikupädevuse kujundamise tulemusena õpilane:

• oskab leida edasiõppimisvõimalusi, kasutades vajaduse korral asjakohast nõu;
• on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi demokraatlikust arengust;
• mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele.

Enesemääratluspädevuse kujundamise tulemusena õpilane:

• mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes;
• väärtustab ja järgib tervislikku eluviisi ning on füüsiliselt aktiivne.

Õpipädevuse kujundamise tulemusena õpilane:

• on teadmishimuline, oskab õppida;

Suhtluspädevuse kujundamise tulemusena õpilane:

• suudab end olukorda ja suhtluspartnereid arvestades kõnes ja kirjas selgelt ja asjakohaselt väljendada, mõista ja tõlgendada erinevaid tekste, tunneb ja järgib õigekirjareegleid;
• valdab vähemalt üht võõrkeelt tasemel, mis võimaldab igapäevastes olukordades suhelda kirjalikult ja suuliselt ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid tekste.

Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalase pädevuse kujundamise tulemusena õpilane:

• suudab lahendada igapäevaelu erinevates valdkondades tekkivaid küsimusi, mis nõuavad matemaatiliste mõttemeetodite (loogika ja ruumilise mõtlemise) ning esitusviiside (valemite, mudelite, skeemide, graafikute) kasutamist;
• oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi, nende üle arutleda, esitada teaduslikke seisukohti ja teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi;
• suudab tehnikamaailmas toime tulla ning tehnikat eesmärgipäraselt ja võimalikult riskita kasutada.

Ettevõtlikkuspädevuse kujundamise tulemusena õpilane:

• on ettevõtlik, usub iseendasse, kujundab oma ideaale, seab endale eesmärke ja tegutseb nende nimel, juhib ja korrigeerib oma käitumist ning võtab endale vastutuse oma tegude eest.

Digipädevuse kujundamise tulemusena õpilane:

• suudab kasutada uuenevat digitehnoloogiat, osaleb digitaalses sisuloomes ja on teadlik digikeskkonna ohtudest.

Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III kooliastmes

Põhitaotlus on aidata õpilastel kujuneda vastutustundlikeks ühiskonnaliikmeteks, kes igapäevaelus iseseisvalt toime tulevad ning suudavad oma huvidele ja võimetele vastavat õpiteed valida.

Kolmandas kooliastmes keskendutakse:

1. õpimotivatsiooni hoidmisele;
2. õppesisu ja omandatavate oskuste seostamisele igapäevaeluga ning nende rakendatavuse tutvustamisele tulevases tööelus ja jätkuõpingutes;
3. erinevate õpistrateegiate teadvustatud kasutamisele ning enesekontrollimise oskuse arendamisele;
4. pikemaajaliste õppeülesannete (sealhulgas uurimuslike õppeülesannete) planeerimisele, eesmärkide püstitamisele ja oma tulemuste hindamisele;
5. õpilaste erivõimete ja huvide arendamisele;
6. õpilaste toetamisele nende edasiste õpingute ja kutsevalikute tegemisel.

Läbivate teemade õpetamise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega.

Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad on aineülesed ja ühiskonnas tähtsustatud ning võimaldavad õpilasel luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada.

Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige:

1. õppekeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õppekeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke;
2. aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi, ülekoolilisi, koolidevahelisi ja rahvusvahelisi projekte. Läbivate teemade õpe sõltub erinevate õppeainete taotlustest ja õppesisust, ainevaldkonna seotusest läbiva teemaga;
3. kohustuslikele nädalatundidele lisanduvates tundides ja valikainetes – õppekava lisatunnid, karjääriõpetus ja arvutiõpetus toetavad läbivate teemade taotlusi;
4. läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas iseseisvalt või rühmatööna III kooliastmes tehtavas loovtöös;
5. võimalusel korraldades koostöös Kehtna vallavalitsuse, paikkonna asutuste ja ettevõtete, teiste õppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega klassivälist õppetegevust ja huviringide tegevust ning osaledes maakondlikes, üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides.

Aineõppel põhinev läbivate teemade kasutamine arvestab ainekavades toodud seoseid läbivate teemade taotlustega ning õppeainete ja ainevaldkondade vahelise lõimingu vajadust läbivate teemade käsitlemisel. Läbivate teemade taotluste elluviimine toimub ka valikainete kaudu. Õppeainete ja ainevaldkondade panus läbiva teema käsitlemisse on lähtuvalt õppeaine taotlusest ja õppesisust erinev.

Kooli õppekavas käsitletavad läbivad teemad ja lõimingu käsitlemise põhimõtted

1. „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid. „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ on lõimitud erinevatesse ainetundidesse kõikides kooliastmetes. Eraldi käsitletakse karjääri planeerimist 9. klassi karjääriõpetuse tunnis. Karjäärinõustamine toimub koostöös SA Innove Rajaleidja keskuse ja Eesti Töötukassa karäärispetsialistidega.
2. „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustab jätkusuutlikkust ja on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele. „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ on lõimitud erinevatesse ainetundidesse kõikides kooliastmetes.
3. „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ – taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele. Õpilaste kodanikualgatust ja ettevõtlikkust kujundatakse läbi heategevuslike ürituste – jõululaat ja kooliümbruse kevadine koristus.
4. „Kultuuriline identiteet“ – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis; Õpilaste kultuurilist identiteeditunnetust arendatakse läbi rahvuslike tähtpäevade tähistamise, kooli traditsioonide hoidmise, kultuuriobjektide külastamise. Õpilased osalevad laulu- ja tantsupidudel.
5. „Teabekeskkond“ – taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi. Erinevaid ainetunde viiakse läbi arvutiklassis, kooliraamatukogus, Kehtna raamatukogus.
6. „Tehnoloogia ja innovatsioon“ – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas. „Tehnoloogia ja innovatsioon“ on lõimitud erinevatesse ainetundidesse kõikides kooliastmetes. Koolis on arvutiklass, robootikaklass.
7. „Tervis ja ohutus“ – taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele. „Tervis ja ohutus“ on lõimitud erinevatesse ainetundidesse kõikides kooliastmetes. 3. klassis on liiklus ainetunnina. Õpilased sooritavad jalgrattaloa liikluseksami 3. klassis. Ujumise algõpetus I kooliastmes. Kool on „Tervist edendav kool.“ 6. klass osaleb üleriigilises ohutusprogrammis Kaitse End ja Aita Teisi.
8. „Väärtused ja kõlblus“ – taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires. „Väärtused ja kõlblus“ on lõimitud erinevatesse ainetundidesse kõikides kooliastmetes.

Õpilase arengu toetamiseks, mitmekesiste õppimisvõimaluste ja õpikogemuste pakkumiseks ning erinevate õppeainete ja läbivate teemade lõimimiseks korraldatakse koolis ainealaseid üritusi, külalislektorite loenguid ja õpitubasid, õppekäike ja viiakse läbi erinevaid projekte.

Lapsevanemad ja vilistlased on kaasatud kooli õppetegevusse: tutvustavad õpilastele oma ametit või hobi; korraldavad koos õpetajatega klassiväliseid üritusi, viivad läbi õppetunde.

Kool toetab igati õpilaste osalemist projektides, olümpiaadidel, konkurssidel, võistlustel, samuti kooli esindamisega seotud tegevust ning osutab igakülgset kaasabi vastavalt võimalustele ja vajadustele.

Ülekoolilised ja koolidevahelised projektid, klasside õppekäigud on kooskõlas Kehtna Põhikooli õppekavaga ning toetavad üld- ja valdkonnapädevuste saavutamist. Õppekäigud ja -projektid on osa õppeainetevahelisest lõimingust.

Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide, klasside õppekäikude kohta teeb kooli juhtkonnale ettepaneku aineõpetaja, klassijuhataja, õpilasesindus, huviringi juhendaja, klassikolletiiv. Ülekoolilised ja koolidevahelised projektid ja klasside õppekäigud kavandatakse üldjuhul enne õppeaasta algust.

Kinnitatud projektid kajastuvad kooli üldtööplaanis.

Traditsioonilised ülekoolilised sündmused on kooli aktused, rahvakalendri ja riiklikud tähtpäevad, kooli sünnipäev, aabitsapidu, spordipäev, mälumängud/viktoriinid, vilistlaste kokkutulek, direktori vastuvõtt.

Traditsioonilised koolidevahelised sündmused on spordivõistlused, lauluvõistlus, maakondlikud ja riiklikud aineolümpiaadid, konkursid, karjääripäev, ettevõtluspäev, Moebläkk.

1. Õppekäik on üht või enamat õppetundi või tervet õppepäeva hõlmav õppeprotsess, mis sisaldab ainetevahelist lõimumist, arendab üld- ja ainealaseid pädevusi ning käsitleb läbivaid teemasid.
2. Õppekäigud toetavad õppekava täitmist ja mitmekesistavad õppekeskkonda.
3. Õppekäikude läbiviimise kord on kehtestatud Kehtna Põhikooli õppekäikude korraldamise alustes (LISA 1)

Huviringide tegevus põhikoolis toetab õppetegevust. Kõikidele vanuseastmetele luuakse võimalused osaleda ringide ja klubide tegevuses, arendada oma erivõimeid ja esinemis- ning organiseerimisoskust.

Huviringide avamisel arvestatakse õpilaste vajaduste, soovide ja õppekava eesmärkidega.

Kehtna Põhikoolis töötavad järgmised huviringid:

1. koorid (eneseväljenduse, esinemisoskuse, enesemääratluspädevuse arendamine);
2. näitering (eneseväljenduse, esinemisoskuse, enesemääratluspädevuse arendamine);
3. meisterdamisring (kunstilise eneseväljenduse, enesemääratluspädevuse ja tehnoloogilise mõtteviisi arendamine);
4. robootikaring (tehnoloogilise mõtteviisi, digipädevuse arendamine);
5. rahvatantsuring (kehalise ja muusikalise arengu toetamine, enesemääratluspädevuse arendamine);
6. spordiringid (õpilase kehalise arengu toetamine);
7. matemaatikaring (matemaatikapädevuste arendamine);
8. vene keele ring.

Loovtöö sooritatakse 7. või 8. klassis, kuid mitte hiljem kui 9. klassi esimesel poolaastal.

Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö oskusi ja omandatud teadmisi, arendab loovust ja kinnistab ning täiendab koolis omandatut. Loovtöödeks loetakse individuaalselt või kollektiivselt õpilaste poolt läbiviidud uurimistööd, projekti, loomingulist või muud taolist tööd.

Loovtööde üldise korralduse koordineerijad on III kooliastme klassijuhatajad, kelle ülesandeks on õpilaste loovtöö koostamisprotsessi jälgimine koostöös õppealajuhatajaga.

Loovtööde juhendajad on aineõpetajad, huvijuht või vastava kvalifikatsiooniga spetsialistid koolis või väljastpoolt kooli.

Loovtöö teostamine on põhikooli lõpetamise tingimus.

Loovtöö liigi ja teemad pakuvad välja aineõpetajad, õpilane kooskõlastab valiku aineõpetaja/juhendajaga ja teatab klassijuhatajale kirjalikult 8. oktoobriks. Klassijuhataja edastab teemad kinnitamiseks kooli juhtkonnale LISA 3

Õpilane koostab koos juhendajaga loovtöö ajakava.

Õpilane teostab ja vormistab oma töö õppeaasta jooksul aineõpetaja(te)/juhendaja(te) juhendamisel.

Õpilane esitab oma valmis loovtöö juhendajale hiljemalt aprillikuu viimasel esmaspäeval. Loovtööde esitamine võib aga toimuda õppeaasta jooksul nii koolis kui ka väljaspool kooli teatud teema või ürituse raames vm. Kaitsmiseks tuleb töö valmimise protsess dokumenteerida (fotod, video vm).

Uurimistöö on kirjalik tekst, kus õpilane keskendub mingile uurimisprobleemile.

Uurimuse eesmärgiks on saada täpsemat teavet uuritava teema kohta ning leida teema olulistele küsimustele vastuseid.

Uurimustöö peaks olema valdavalt analüüsiva iseloomuga, olulisel kohal on töö autori järeldused, tõlgendused ja üldistused.

Õpilasuurimuse etapid:

Õpilane:

1. valib valdkonna või õppeaine ning esialgse teema;
2. koostab koos juhendajaga töö koostamise ajakava;
3. tutvub juhendaja poolt soovitatud kirjandusega;
4. sõnastab juhendaja abiga probleemi;
5. kogub andmeid;
6. kirjutab vastavalt nõuetele uurimistöö/teksti;
7. õpilane esitleb oma tööd hindamiskomisjonile.

Õpilasuurimuse vormistamine:

1. Tiitelleht (LISA 4)
2. Sisukord (vajadusel)
3. Sissejuhatus (töö eesmärk, teemavaliku põhjendused, ülevaade ülesehitusest);
4. Töö põhiosa (peatükid ja alapeatükid)
5. Kokkuvõte, sh enesehinnang ehk loovtöö aruanne (LISA5)
6. Kasutatud kirjanduse loetelu
7. Lisad (vajadusel)

Uurimistöö pikkuseks on vähemalt 10 lehekülge, v.a lisad.

Projekt

Projekt on kindla eesmärgi ja ulatusega terviklik töö (ülesanne) vm ettevõtmine.

Projekt annab korraldamiskogemust, juhtimis- ja meeskonnatöökogemust, algteadmisi eelarve koostamisest ja veel palju teisi elus toimetulekuks tarvilikke kogemusi.

Projekt võib olla:

• konkursi, kontserdi, võistluse, konverentsi või muu ülekoolilise sündmuse kavandamine ja korraldamine;
• õppematerjali loomine;
• näituse korraldamine;
• robootika- või IT projekt;
• õpilasfirma;
• kunsti-või käsitööprojekt;
• teatrietenduse, filmi või näituse arvustus vm.

Muusikateos, kunstitöö või muu omaloominguline töö

Loovtöö nimetatud vormis kätkeb endas uudseid, innovaatilisi ideid ning  on eneseteostusrõõmu pakkuv ja silmaringi avardav.

Näited:

• Muusikateosena võib olla õpilase omalooming aga ka muusikateose esitamine.
• Kunstitöö teostamise tehnikaks võib olla maal, joonistus, graafika, skulptuur,  keraamika, videofilm, animatsioon, perfomance jne
• Omaloomingulise tantsu-, luule- või muu kirjandusteose loomine ja esitamine;
• omaloominguline eksponeeritud foto- või kunstinäitus vm

Juhul, kui loovtöös kasutatakse fragmente teiste autorite loomingust, tuleb autorikaitse seadusest lähtudes viidata kasutatud teose autorile.

Omaloomingulise töö vormistamine:

1. Tiitelleht (LISA 4)
2. Sisukord
3. Sissejuhatus (töö eesmärk, teemavaliku põhjendused, ülevaade ülesehitusest);
4. Töö käigu kirjeldus
5. Kokkuvõte, sh enesehinnang tööle ehk loovtöö aruanne * (LISA 5)
6. Kasutatud kirjandus
7. Lisad (vajadusel)

Loovtöö võib lugeda sooritatuks, kui õpilane on osa võtnud pikaajalist ettevalmistust nõudvast piirkondlikust, vabariiklikust, rahvusvahelisest õpilasvõistlusest, olümpiaadist või konkursist ja saavutanud märkimisväärse koha ning esitlenud koolis oma tööd loovtöö hindamiskomisjonile.

*Kirjalik loovtöö sisaldab ka loovtöö aruannet (LISA 5) ehk õpilase enesehinnangut eesmärkide ja tegevuskava täitmise kohta. Õpilane märgib loovtöö alustamise ja valmimise kuupäeva, koostamisele kulunud aja tundides ning lisab oma allkirja. Kollektiivse töö puhul koostab iga õpilane eraldi aruande lähtuvalt enda panusest töösse.

Kasutatud materjal:

Kulderknup, E., Raudsepp, I. (2011). Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Kättesaadav: siit

Loovtöö võib lugeda sooritatuks, kui õpilane on osa võtnud pikaajalist ettevalmistust nõudvast piirkondlikust, vabariiklikust, rahvusvahelisest õpilasvõistlusest, olümpiaadist või konkursist ja saavutanud märkimisväärse koha ning esitlenud koolis oma tööd loovtöö hindamiskomisjonile.

Kirjalik töö vormistatakse:

• arvutil, prindituna lehe ühele küljele;
• paberi formaat A4;
• töö sisu maht on lähtuvalt ainest ja töö iseloomust 3-10 lk;
• kirja tüüp on Times New Roman;
• tähesuurus 12 punkti;
• reavahe 1,5;
• lehe üla- ja alaservast jäetakse tühjaks 2,5 cm, lehe paremast servast 2 cm, vasakust servast 3 cm;
• tekst paigutatakse leheküljele ühtlaselt, lehekülje mõlemad servad jäävad sirged (rööpjoondus);
• kõik leheküljed töös nummerdatakse, number trükitakse alla keskele või alla paremasse nurka;
• lehekülgi arvestatakse alates tiitellehest, kuid lehekülje numbrit sellele ei kirjutata.

Loovtöö lõpeb avaliku esitlusega, mis toimub üldjuhul maikuu esimesel teisipäeval.

Loovtöö esitlemisele pääseb õpilane, kui ta on kokkulepitud ajaks esitanud juhendajale oma uurimis- või praktilise töö koos kirjaliku osaga.

Loovtöö esitluseks valmistab õpilane ettekande, mis koosneb järgmistest    osadest:

• sissejuhatus (töö eesmärgid, teema valiku põhjendus);
• töö sisu (kasutatud meetodid, kollektiivselt tehtud töö puhul iga õpilase panuse kirjeldus);
• kokkuvõte (põhijäreldused, s.h enesehinnang).

Loovtööd esitleb õpilane suulise ettekandena, mille pikkuseks on kuni 10 minutit, järgneb arutelu.

Kollektiivse töö puhul osalevad ettekande esitlemisel kõik õpilased.

Esitlust on soovitav näitlikustada kas stendiettekande, multimeedia, audiovisuaalsete jm vahenditega

6. 6 Loovtöö hindamine

Loovtöö hindamise eesmärgiks on:

• kirjeldada loovtööle seatud eesmärkide täideviimist ning anda tagasisidet loovtöö kui terviku kohta;
• kujundada objektiivset suhtumist oma töösse, julgustada õpilast järgmisteks loovtöödeks ning toetada seeläbi isiksuse arengut.

Loovtööle ja selle esitlemisele annab koondhinnangu arvestatud või mittearvestatud vähemalt kolmeliikmeline hindamiskomisjon ja õpilase juhendaja.

Rühmatöö puhul antakse hinnang iga liikme tööle. Komisjon kujundab oma hinnangu loovtöö sisu, loovtöö aruande  ja esitluse järgi (Tabel 1)

Kui loovtööle antud hinnang on mitterahuldav, siis korraldatakse kordusesitlus.

Loovtöö teema kantakse põhikooli lõputunnistusele.

Hinnang antakse:

• töö sisule: töö vastavus teemale, seatud eesmärkide saavutamine, meetodite valik ja rakendus; terminite ja keele korrektne kasutamine, töö ülesehitus;
• kunstitöö ning omaloomingulise muusikateose puhul hinnatakse teose ideed, originaalsust ja selle teostumist, samuti uute seoste loomise oskust;
• loovtöö protsessile: õpilase algatusvõimet ja initsiatiivi loovtöö teema valimisel, ajakava järgimine, kokkulepetest kinnipidamine, suhtlemisoskust;
• loovtöö vormistamisele: teksti, jooniste, graafikute ja tabelite korrektne vormistamine; viitamine;
• loovtöö esitlemisele: esitluse ülesehitus, kõne tempo, esitluse näitlikustamine, kontakt kuulajatega (vt tabel 1).

Tabel 1 Esitluse hindamiskriteeriumid ja hinnangu selgitused

Liikluskasvatuse teemad on tuletatud põhikooli riikliku õppekava läbivast teemast ,,Tervis ja ohutus“ ning Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri määruse nr 136 „Laste liikluskasvatuse kord.“

Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on:

• ohutu liiklemise harjumused;
• oskus tajuda liikluskeskkonda ning hoiduda käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt;
• teadmised ja oskused, mis toetavad nende endi ja teiste liiklejate toimetulekut ning ohutust mitmesugustes liiklusolukordades nii jalakäija, sõitja kui ka juhina.

Liikluskasvatuse sisu:

• 1.–3. klassis - jalakäija ja jalgratturi ohutu liiklemine, käitumine ja liikluses toimetuleku õpetamine, lähtudes eelkõige lapse koduümbruse liikluskeskkonnast.
• 4.–9. klassis - erinevate liiklusolukordade selgitamine lapse enda ja teiste liiklejate seisukohalt ning linna ja maapiirkonna teedel ohutu liiklemise õpetamine.

Liikluskasvatuse teemasid käsitletakse nii klassijuhtaja- kui ka ainetundide raames, 3. klassis on kool lisanud vaba tunniressursina lisaks kohustuslikele õppetundidele ühe nädalatunni liikluse tunnina. Liikluskasvatuse teemad planeeritakse õpetajate poolt õppe- ja kasvatustegevust kavandades. Koolivälised liikluskasvatust toetavad tegevused kavandatakse kooli üldtööplaanis ja nende läbiviimise eest vastutab kooli juhtkond.

8.1.1 Kehtna Põhikooli õpilase hindamise, sellest teavitamise, hinnete ja hinnangute vaidlustamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmise, koolist väljaarvamise ja kooli lõpetamise kord (edaspidi Kord) lähtub Eesti Vabariigi haridusseadusest, Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, Põhikooli riiklikust õppekavast, Kehtna Põhikooli õppekavast, kodukorrast ja põhikirjast.

8.1.2. Korra kehtestab Kehtna Põhikooli (edaspidi Kool) direktor. Kord esitatakse arvamuse andmiseks kooli õppenõukogule, hoolekogule ja õpilasesindusele.

8.1.3. Kehtna Põhikool avalikustab korra kooli kodulehel www.kehtnakool.ee

8.2.1 Õpilase teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekavaga kehtestatud nõutavatest teadmistest ja oskustest. Individuaalse õppekava alusel õppival õpilasel arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.

8.2.2 Õpilase käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kodukorra nõuetest.

8.3.1 Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:

8.3.1.1 toetada õpilase arengut;

8.3.1.2 anda tagasisidet kooli juhtkonnale, õpetajale, õpilasele ja tema vanemale või eestkostjale (edaspidi vanem) õpilase õppeedukuse kohta;

8.3.1.3 innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

8.3.1.4 suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;

8.3.1.5 suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

8.3.1.6 anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning põhikooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

8.4.1. Kooli hindamiskorda tutvustatakse õpilasele kooliaasta alguses klassijuhatajatunnis/ainetunnis. Juhul kui hindamiskorda muudetakse, tutvustatakse olulisemaid muutusi lastevanemate üldkoosolekul.

8.4.2. Trimestri jooksul läbitavad peamised teemad, hindamise korraldus (nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aeg ja vorm) ja planeeritavad kontrolltööd, üritused, vajalikud õppevahendid tehakse põhikooliõpilastele teatavaks trimestri algul. Õpetaja juhindub kehtestatud nõudmistest kogu trimestri jooksul.

8.4.3. Kontrolltöö koos töö teemaga märgitakse ekooli hiljemalt nädal enne selle toimumist. Õpilasel tohib ühel päeval olla reeglina ainult üks kontrolltöö. Erandeid tehakse poolte kokkuleppel.

• Kontrolltöö on suuremahuline töö, mida kasutatakse ainealaste teadmiste ja oskuste võrdlemiseks ainekavas toodud taotletavate õpitulemustega.
• Tunnikontroll on lühike töö, mis koostatakse üldjuhul ühe õppetunni või ühe alateema materjali kohta.
• Arvestus on kogu kursuse mahtu hõlmav ja kokkuvõttev töö ainekursuse taotletavate õpitulemuste saavutatuse kontrollimiseks.

8.4.4 Õpilasel ja vanemal on õigus saada teavet õpilase õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse kohta ekoolist, klassijuhatajalt ja aineõpetajatelt. Hinded ja hinnangud märgib aineõpetaja ekooli üldjuhul 5 koolipäeva jooksul peale hinde saamist tunnis. Kiitused ja märkused sisestatakse samal päeval.

8.4.5. E-päevikus on lapsevanemal kohustus järjepidevalt jälgida lapse hindeid. Juhul kui lapsevanemal puudub võimalus ekooli kasutada, informeerib lapsevanem sellest klassijuhatajat ja koos lepitakse kokku teine võimalus õpilase hinnete teavitamiseks (väljatrükk ekoolist vms).

8.4.6. Trimestri lõpul antakse põhikooliõpilasele klassitunnistus, kuhu on kantud õppeainete trimestrihinded.

8.4.1. Kooli hindamiskorda tutvustatakse õpilasele kooliaasta alguses klassijuhatajatunnis/ainetunnis. Juhul kui hindamiskorda muudetakse, tutvustatakse olulisemaid muutusi lastevanemate üldkoosolekul.

8.4.2. Trimestri jooksul läbitavad peamised teemad, hindamise korraldus (nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aeg ja vorm) ja planeeritavad kontrolltööd, üritused, vajalikud õppevahendid tehakse põhikooliõpilastele teatavaks trimestri algul. Õpetaja juhindub kehtestatud nõudmistest kogu trimestri jooksul.

8.4.3. Kontrolltöö koos töö teemaga märgitakse ekooli hiljemalt nädal enne selle toimumist. Õpilasel tohib ühel päeval olla reeglina ainult üks kontrolltöö. Erandeid tehakse poolte kokkuleppel.

• Kontrolltöö on suuremahuline töö, mida kasutatakse ainealaste teadmiste ja oskuste võrdlemiseks ainekavas toodud taotletavate õpitulemustega.
• Tunnikontroll on lühike töö, mis koostatakse üldjuhul ühe õppetunni või ühe alateema materjali kohta.
• Arvestus on kogu kursuse mahtu hõlmav ja kokkuvõttev töö ainekursuse taotletavate õpitulemuste saavutatuse kontrollimiseks.

8.4.4. Õpilasel ja vanemal on õigus saada teavet õpilase õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse kohta ekoolist, klassijuhatajalt ja aineõpetajatelt. Hinded ja hinnangud märgib aineõpetaja ekooli üldjuhul 5 koolipäeva jooksul peale hinde saamist tunnis. Kiitused ja märkused sisestatakse samal päeval.

8.4.5. E-päevikus on lapsevanemal kohustus järjepidevalt jälgida lapse hindeid. Juhul kui lapsevanemal puudub võimalus ekooli kasutada, informeerib lapsevanem sellest klassijuhatajat ja koos lepitakse kokku teine võimalus õpilase hinnete teavitamiseks (väljatrükk ekoolist vms).

8.4.6. Trimestri lõpul antakse põhikooliõpilasele klassitunnistus, kuhu on kantud õppeainete trimestrihinded.

8.5.1. Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste, kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

8.5.2. Trimestri õpitulemuste omandamist kontrollivate ulatuslike tööde (edaspidi kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajate ja õpilastega nii, et klassil ei oleks ühes õppepäevas rohkem kui üks kontrolltöö ja ühes õppenädalas rohkem kui kolm kontrolltööd. Erandeid tehakse poolte kokkuleppel.

8.5.3. Kontrolltööde toimumist kajastatakse ekooli kontrolltööde plaanis, mitte hiljemalt kui üks nädal enne töö toimumist. Õpetaja, kes esimesena fikseeris ekoolis oma õppeaines kontrolltöö, saab õiguse selle läbiviimiseks.

8.5.4. I kooliastmes kontrolltöid pikaajaliselt ette ei kavandata. Töö viiakse läbi siis, kui kontrollitav õppematerjal on õpilaste poolt omandatud. Kontrolltööde sagedust reguleerib klassiõpetaja.

8.5.5. Kui töö sooritajate tulemustest on 50% ja enam mitterahuldavaid hindeid, siis loetakse töö luhtunuks, hindeid ekooli ei kanta, korratakse õppematerjali ja korraldatakse uus töö.

8.5.6. Luhtunuks ei loeta kokkulepitud tähtajaks õpilaste poolt sooritamata kodutöid ja ülesandeid, sh kodust lugemist jms.

8.5.7. Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, võib vastavat suulist vastust (esitlust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust võib selle tulemust hinnata hindega "nõrk" ("1").

8.5.8. Klassijuhataja teavitab põhikooliõpilase lapsevanemat võimalikest õppeainete mitterahuldavatest trimestrihinnetest hiljemalt kolm nädalat enne trimestri lõppu.

8.5.9. Trimestrihinded pannakse välja hiljemalt kolm päeva enne trimestri lõppu.

8.5.10. Sõnalist hindamist rakendatakse esimeses kooliastmes. Sõnalise hinnanguga analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Sõnalise hinnanguga keskendutakse eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. Kolm korda õppeaastas saab õpilane tunnistuse, millele kantakse kokkuvõttev hinnang tema edasijõudmisest kõigis õppeainetes.

8.5.11. Õppetunni või muu õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt, kaaslastelt või enesehinnangu abil enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade), ent ka käitumise, hoiakute ning väärtushinnangute kohta. Kirjalik sõnaline tagasiside kantakse ekooli märkega „S,“ millele õpetaja lisab hinnangu.

8.6.1. Õpilasi hinnatakse viiepallisüsteemis neljandast kuni üheksanda klassini.

8.6.1.1. Hindega «5» hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid. Kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust.

8.6.1.2. Hindega «4» hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele. Kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „4” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 75–89% maksimaalsest võimalikust.

8.6.1.3. Hindega «3» hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus. Kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „3” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 50–74% maksimaalsest võimalikust.

8.6.1.4. Hindega «2» hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus. Kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „2” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 20–49% maksimaalsest võimalikust.

8.6.1.5. Hindega «1» hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub. Kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „1” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 0–19% maksimaalsest võimalikust.

8.6.2. Õpetajal on õigus kasutada hinnete puhul märke "+" ja "-". Kokkuvõtvate hinnete (trimestri- ja aastahinnete) puhul neid ei kasutata.

8.6.3. Positiivseteks hinneteks loetakse hindeid „3“, „4“ ja „5“.

8.6.4. Mitterahuldavateks hinneteks loetakse hindeid „1“ ja „2“.

8.6.5. Järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord.

8.6.5.1. Õpilasel õigus ainult mitterahuldavaid hindeid järele vastata.

8.6.5.2. Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik” või „nõrk” või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus järele vastamiseks või järeltöö sooritamiseks. Järelevastamine/järeltöö tuleb sooritada 10 koolipäeva jooksul koolituleku päevast alates (oluliselt pikemate puudumiste puhul võib kokkuleppel aineõpetajaga anda järeltöö sooritamiseks ka pikema aja).

8.6.5.3. Kui kontrolltöö jääb tegemata, siis märgib aineõpetaja ekooli tegemata töö „v“ ning hinde taga olevasse kommentaari lahtrisse järeltöö tegemise võimaliku aja. Kui tegemata tööd ei sooritata õpetajaga kokkulepitud aja jooksul või hiljemalt punktis 8.6.5.2. nimetatud aja jooksul, siis hinnatakse seda hindega „1“.

8.6.5.4. Õpilasel on õigus saada konsultatsiooni ja teha järeltöid väljaspool tema õppetundide aega.

8.6.5.5. Järeltöö hinne kantakse töö hindega samasse päeviku ruutu, kommentaaridesse lisatakse nii esialgse töö tulemus (punktid) kui järeltöö tulemus (punktid). Kokkuvõtva hinde väljapanekul arvestatakse järeltöö hinnet.

8.7.1. 8. klassi õpilastele korraldab kool õppeaasta lõpul üleminekueksami, mille hinne kantakse e-kooli ja klassitunnistusele ning mida arvestatakse aastahinde välja panemisel;

8.7.2. Üleminekueksami eesmärgid on:

8.7.2.1. Innustada ja suunata õpilast järjepidevalt õppima;

8.7.2.2. Hinnata põhikooli riiklikus õppekavas määratletud õpitulemuste saavutatust eksamiainetes;

8.7.2.3. Omandada eksamikogemus.

8.7.3. Õpilane valib üleminekueksami 1. veebruariks ja teatab valikust klassijuhtajale. Klassijuhataja esitab nimekirja direktorile kinnitamiseks.

8.7.4. Üleminekueksam on sõltuvalt aine iseloomust suuline või kirjalik.

8.7.5. Üleminekueksam hõlmab 8. klassi kursuses läbitud olulisemaid teemasid.

8.7.6. Üleminekueksam toimub 34. – 35. õppenädalal.

8.7.7. Eksami läbiviimiseks moodustab direktor eksamikomisjoni.

8.7.8. Eksamitöö sooritamiseks kuluv aeg on kuni 180 minutit.

8.7.9. Enne üleminekueksamit on õpilasel õigus ühele tunnivabale päevale, et tegeleda süvendatult eksamiainega.

8.7.10. Üleminekueksami töö koostab aineõpetaja ja esitab selle kinnitamiseks direktorile vähemalt kaks nädalat enne eksamit. Kinnitamiseks esitatav eksamitöö peab sisaldama eksami hindamise juhendit.

8.7.11. Õpilane, kes sooritas üleminekueksam hindele “1” või „2,“ määratakse eksami sooritamiseks uus tähtaeg. Ebaõnnestunud üleminekueksami järeleksam tuleb sooritada täiendava õppetöö ajal kokkuleppel aineõpetajaga hiljemalt 30. augustiks. Positiivse soorituse korral loetakse kehtivaks järeleksami hinne.

8.7.12. Üleminekueksami sooritamisest vabastatakse aineõpetaja ettepanekul 8. klassi õpilane, kes on antud õppeaastal eksamiaine olümpiaadi maakondlikus voorus saavutanud 1. – 3. koha või vabariiklikus voorus 1.-10. koha. Ettepaneku üleminekueksamist vabastuse kohta teeb vastava aine aineõpetaja. Kui eksamist vabastatud õpilane soovib eksamit sooritada, teavitab ta sellest aineõpetajat vähemalt üks nädal enne eksami toimumist.

8.8.1. Kokkuvõttev hinne on õppeaine trimestri-või aastahinne.

8.8.2. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud trimestrihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.

8.8.3. Õpilasele, kellele on jäetud trimestrihinne välja panemata, märgitakse e-kooli „HA“ hindamata. Hinde kommentaaridesse lisatakse täpsed õpiülesanded koos tähtaegadega trimestrihinde saamise kohta. Kui õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, arvestatakse aastahinde väljapanekul, et õpilase vastaval trimestril omandatud teadmised ja oskused vastavad hindele "1".

8.8.4. Klassijuhataja jälgib trimestri kestel õpilaste edasijõudmist ja kutsub vajadusel kokku ümarlaua mitterahuldava õpijõudlusega õpilase õpiprobleemide arutamiseks. Klassijuhataja kaasab ümarlauda õpilase aineõpetajad, õpilase vanemad, tugispetsialistid, vajadusel kooli juhtkonna liikmed.

8.8.5. Põhikooliõpilasele, kelle trimestri kokkuvõttev hinne on „1“ või „2“, määratakse järgnevaks trimestriks  individuaalne õppekava, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.

8.8.6. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

8.8.7. Põhikooli lõpuklassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

8.8.8. Põhikooli lõputunnistusele märgitavad kokkuvõtvad hinded VII - VIII klassist on inimeseõpetus, loodusõpetus.

8.9.1. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt trimestrihinnetest tuleks välja panna aastahinne „puudulik“ või „nõrk“ või samaväärne sõnaline hinnang.

8.9.2. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö viiakse läbi kuni kahe nädala jooksul pärast viimase õppeveerandi lõppu

8.9.3. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne või kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi. Õpilase üleviimine järgmisse klassi otsustatakse õppenõukogus.

8.9.4. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.

8.10.1. Õppenõukogu võib põhjendatud otsusega erandjuhul jätta põhikooli õpilase klassikursust kordama, kui

8.10.1.1. õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja mitterahuldav aastahinne või samaväärne sõnaline hinnang;

8.10.1.2. täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud;

8.10.1.3. õppekavaga nõutavate õppetulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme.

8.10.2. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama põhikooli õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne mitterahuldav või samaväärne sõnaline hinnang.

8.10.3. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama. Õppenõukogule eelneb ümarlaud, kus on esindatud klassijuhataja, lapsevanem, õpilane, aineõpetaja (-d), õppealajuhataja ja tugispetsialist.

8.11.1. Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.

8.11.2. Õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, viiakse järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes on sooritanud täiendava õppetöö positiivsele tulemusele, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt õppeaasta viimase õppenõukogu otsusega augusti lõpus.

8.12.1. Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad”, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.

8.12.2. Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:

8.12.2.1. kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne

8.12.2.2. kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.

8.13.1. Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:

8.13.1.1. suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;

8.13.1.2. motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

8.13.2. Õpilase käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajate ning teiste pedagoogidega. Käitumishinne ei ole aritmeetiline keskmine aineõpetajate tagasisidest vaid klassijuhataja poolt tehtud koond käitumisest ainetundides ja koolis üldiselt.

8.13.3. Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis ja väljaspool kooli.

8.13.4. Käitumist hinnatakse hinnetega „eeskujulik“, „hea“, „rahuldav“ ja „mitterahuldav“ järgnevalt:

8.13.4.1. Käitumishindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt ning kellel ei esine põhjuseta hilinemisi ja põhjuseta puudumisi. E-koolis on enamiku aineõpetajate (minimaalselt 90%) hinnang tema käitumisele „eeskujulik“.

8.13.4.2. Käitumishindega “hea” hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid. Õpilasel esineb üksikuid märkusi trimestri jooksul, tal ei ole põhjuseta puudumisi ning maksimaalselt on 1–2 hilinemist trimestris. Üle poole õpetajate hinnang tema käitumisele on „hea“, esineb;

8.13.4.3. käitumishindega „rahuldav" hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi. Õpilasel on trimestri jooksul märkusi, maksimaalselt 3–5 hilinemist ja kuni 8 õppetundi põhjuseta puudumist. Rohkem kui pooled aineõpetajad on andnud tema käitumisele hinnangu „rahuldav“ või „heade“ ja „eeskujulike“ hinnangute kõrval on üks „mitterahuldav“ hinnang.

8.13.4.4. käitumishindega „mitterahuldav" hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme. Õpilase käitumise võib hinnata “mitterahuldavaks” ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest. Õpilasel on ühe trimestri jooksul märkusi ja põhjuseta puudumisi 20 tundi või rohkem. Rohkem kui pooled aineõpetajad on andnud tema käitumisele hinnangu „mitterahuldav“.

8.13.4.5. Õpilase käitumise võib hinnata "mitterahuldavaks" ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.

8.13.5. Iga viie põhjuseta hilinemist on võrdne ühe põhjuseta puudumisega.

8.13.6. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse - kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

8.13.7. Hoolsust hinnatakse hinnetega „eeskujulik", „hea", „rahuldav" ja „mitterahuldav" järgnevalt:

8.13.7.1. Hoolsushindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel töökas ja järjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni

8.13.7.2. Hoolsushindega “hea” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel, hoolikas ning õpib võimetekohaselt.

8.13.7.3. Hoolsushindega “rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel ega õpi oma tegelike võimete kohaselt.

8.13.7.4. Hoolsushindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimete kohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult.

8.13.8. Põhikooli õpilane viiakse üle järgmisse klassi, olenemata käitumise või hoolsuse aastahindest.

8.14.1. Õpilaste hindamisel tekkinud eriarvamused ja vaidlusküsimused, milles osapooled kokkuleppele ei jõua, esitatakse kirjalikult kümne tööpäeva jooksul pärast hinde teadasaamist kooli direktorile/ õppealajuhatajale. Taotlus sisaldab aadressi või e-maili, kuhu vastus saadetakse.

8.14.2. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates. Vaidlustamise protsess sisaldab üldjuhul ka vestlust vaide esitajaga.

8.14.3. Hinde pannud õpetaja/ eksamikomisjon on kohustatud selgitama hindamisenorme ja kriteeriume ning põhjendama hinde õigsust ja vastavust õppekava nõuetele. Hindemuutmine kuulub õpetaja/ eksamikomisjoni pädevusse.

Kehtna Põhikoolis on väärtustatud iga õpilase areng. Õpilaste juhendamine, nõustamine ja õpiabi aitavad luua õpilasele tingimused võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane tavaklassis. Tulenevalt õpilase individuaalsest vajadusest tagatakse õpilasele võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpetajate, tugispetsialistide ja teiste spetsialistide koostöös.

HEV-õpilaste õppetöö korralduse põhimõtted

1. Koolis on määratud haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija, kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel.
2. Koordinaator toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajale, vanemale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks, täiendavate uuringute läbiviimiseks ning ühelt haridustasemelt teisele ülemineku toetamiseks, tehes selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega.
3. Õpilasele, kellel tekib takistusi koolikohustuse täitmisel või mahajäämus õpitulemuste saavutamisel, annab kool üldist tuge, mis kujutab endast õpetaja pakutavat individuaalset lisajuhendamist, tugispetsialistide teenuse kättesaadavust ning vajaduse korral õpiabitundide korraldamist individuaalselt või rühmas.
4. Õpilase, kellel on ilmnenud vajadus saada tuge, vanemat teavitatakse sellest ning kool korraldab õpilase pedagoogilis-psühholoogilise hindamise. Vajaduse korral tehakse koostööd teiste valdkondade spetsialistidega ja soovitatakse lisauuringuid. Testimise ja uuringute tulemused, samuti õpetajate tähelepanekud, tugispetsialistide ning koolivälise nõustamismeeskonna antud soovitused, rakendatud teenused ja tugi ning hinnang nende tulemuslikkuse kohta kantakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardile. Õpilase individuaalse arengu kaardi täitmise eest vastutab HEV-koordinaator.
5. Kui kooli tagatud üldine tugi ei anna õpilase arenguks soovitud tulemusi, siis võib rakendada koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel tõhustatud tuge või erituge.
6. Vähemalt korra õppeaastas ja juhul, kui koolivälise nõustamismeeskonna määratud toe rakendamise tähtaeg on lõppenud, hindab HEV-koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega soovitatud toe rakendamise mõju ning teeb ettepanekud edasiseks tegevuseks.
7. Õpilase õppekavas sõnastatud eesmärkide täitmiseks ja talle vajaliku toe pakkumiseks võib lisaks tavaklassidele moodustada ka õpiabi- või tasemerühmi või eriklasse. Õpe õpiabi- või tasemerühmas või eriklassis peab olema õpilase vajadustest lähtudes põhjendatud ja ajaliselt piiritletud ning järgida tuleb HEV-koordineerija või koolivälise nõustamismeeskonna või mõlema soovitusi. Erituge vajava õpilase õpetamisel tavaklassis peab arvestama koolivälise nõustamismeeskonna soovitusi.
8. Õpiabi- või tasemerühma või eriklassi vastuvõtmise otsustab direktor. Otsuse tegemisel lähtub direktor õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekust.
9. Koolivälise nõustamismeeskonna soovituse kohaselt ja vanema kirjalikul nõusolekul rakendab kool õpilasele: tõhustatud tuge või erituge, terviseseisundist tulenevat koduõpet, koolikohustuslikule õpilasele mittestatsionaarset õpet, vähendab ja asendab riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemusi ühes või mitmes aines, soovitab lihtsustatud õppe rakendamist või vabastab õpilase kohustusliku õppeaine õppimisest.
10. Tõhustatud tuge rakendatakse õpilasele, kes oma püsiva õpiraskuse, psüühika- ja käitumishäire või muu terviseseisundi või puude tõttu vajab vähemalt üht järgmistest teenustest:
    10.1. pidevat tugispetsialistide teenust ja individuaalset õppekava ühes, mitmes või kõikides ainetes;
    10.2 pidevat tugispetsialistide teenust ja osaajaga õpet individuaalselt või rühmas;
    10.3 pidevat tugispetsialistide teenust ja individuaalset tuge klassis toimuva õppetöö ajal;
    10.4 õpet eriklassis.

11. Kool võib õpilase individuaalse arengu toetamiseks või tema varasema õpi- või töökogemuse arvestamiseks kokkuleppel õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanemaga teha muudatusi või kohandusi õppesisus, õppekoormuses, õppekorralduses ja õppekeskkonnas, kui sellega ei kaasne õppeaja muutumist võrreldes nominaalse õppeajaga ega riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamist või asendamist. Kokkulepe vormistatakse kooli ja õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema vahel õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardil.

12. Kool koostab õpilasele individuaalse õppekava juhul, kui:
    12.1 õpilasele rakendatakse õppekorraldust, mille puhul õpilane on väga vähesel määral kaasatud klassis läbiviidavasse õppesse;
    12.2. õpilase õppekava erineb klassile koostatud õppekavast;
    12.3. õpilase klassi läbimise aega või nominaalset õppeaega muudetakse;
    12.4. kooliväline nõustamismeeskond on andnud õpilase arengu toetamiseks soovituse vähendada või asendada riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemusi või vabastada õpilane kohustusliku õppeaine õppimisest.

Õpilasele koostatud individuaalne õppekava tuleb allkirjastada lapsevanemaga.

13. Õpilaste nõustamise ja õpiabi osutamise eesmärgil toimuvad koolis:
    1. Ainealased konsultatsioonid - Õpiabi või süvendatud töö õpilasega antud õppeaine raames. Igal õpetajal on vähemalt üks konsultatsioonitund nädalas.
    2. Õpiabirühmad - Õpiabirühmad on avatud õpiraskuste korrigeerimiseks. Rühma ülesandeks on osutada abi õpiraskustega õpilastele I ja II kooliastmes, õppetöö toimub õppetundide ajal. Rühma kuulub 1–6 õpilast.
       
       13.1 Eriklass – tõhustatud tuge saavate õpilaste puhul viiakse õppetööd läbi kuni 12 õpilasega. erituge saavate õpilaste puhul viiakse õppetööd läbi kuni kuue õpilasega.
       13.2. Sotsiaalpedagoogi nõustamine - Sotsiaalpedagoog nõustab õpi- või käitumisraskusega õpilast, vajadusel aitab koostada järele vastamise plaani, vestleb vanemaga, jälgib alaealiste õpilaste koolikohustuse täitmist, suhtleb kohaliku omavalitsusega, osaleb ümarlaudade töös, teeb koostööd lastekaitsega.
       13.3. Ümarlaud - Vestlusring pedagoogilise info vahetamiseks ja ka õpi- või käitumisprobleemidele lahenduse leidmiseks. Ümarlaual osalevad kooli tugispetsialist, vajadusel kaasatakse klassijuhataja, aineõpetaja(d), lapsevanemad koos lapsega, direktsiooni esindaja, lastekaitsespetsialist, kohaliku omavalitsuse esindaja või teised spetsialistid.
       13.4. Pikapäevarühm - Pikapäevarühm võimaldab I kooliastme õpilasele tuge ja järelevalvet õppetööst vaba aja sisustamisel ning koduste õpiülesannete täitmisel.
       13.5. Individuaalne õppekava koostatakse 1.-9. klassi õpilastele, kes vajavad kooli ainekavast erinevat õppesisu ja -tingimusi kas osaliselt või täielikult mõne või kogu aine/ainelõigu õppimisel.
       13.6. Koduõpe – tervislikel põhjustel või lapsevanema avalduse alusel õpilase elukohas või haiglas koolikohustuse täitmiseks toimuv õpe.
       13.7. Täiendav õppetöö - määratakse õppenõukogu otsusega õpilastele, kellele tuleks ühes või mitmes õppeaines kokkuvõtva hindena mitterahuldav aastahinne. Täiendavale õppetööle määratud õpilane täidab aineõpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, mis toetavad nõutavate teadmiste ja oskuste omandamist õppeaines.
       13.8. Arenguvestlused korraldatakse õpilase arengu toetamiseks vähemalt üks kord õppeaastas.
       13.9. Andekuse arendamine - eriandekal õpilasel on võimalik:
       13.9.1. saada õpetajapoolset juhendamist ja nõustamist aineolümpiaadiks ja -võistluseks valmistumisel;
       13.9.2. osaleda aineolümpiaadidel , -võistlustel ja õpilasprojektides;
       13.9.3 organiseerida, osaleda ja esineda ülekoolilistel sündmustel.

Karjääriplaneerimisega seotud teemasid käsitletakse läbiva teemana aine- ja klassijuhatajatundides, klassivälises ühistegevuses, õppekäikudel ja spetsiaalsetes loengutes. Karjääriõppega on haaratud kõik õpilased 1.–9. klassini.

I kooliastmes aitab läbiva teema käsitlemine kujundada positiivset hoiakut õppimisse ning toetab esmaste õpioskuste omandamist. Õpilasele tutvustatakse töömaailma, tuginedes õpilase kogemustele igapäevaelust. Õpilasele tutvustatakse erinevaid tegevusalasid ja ameteid, nende olulisust ning omavahelisi seoseid.

II kooliastmes keskendutakse õpilase sotsiaalsetele ja toimetulekuoskustele, oma huvide ja võimete tundmaõppimisele ning arendamisele. Õpilasele tutvustatakse erinevaid elukutseid ja töid ning nende seost inimeste individuaalsete eelduste ja huvidega.

III kooliastmes keskendutakse õpilase võimete, huvide, vajaduste ja hoiakute teadvustamisele, õpioskuste arendamisele ning esmaste kutsevalikutega seostamisele. Õpilasele vahendatakse teavet edasiõppimisvõimaluste kohta ning luuakse võimalus saada kutsenõustamist.

Karjääriõpe on koolis korraldatud:

1. kooli õppekavas sätestatud karjääriõpetuse kursuse raames;
2. ainetundides ainega seotud erialade väljundite tutvustamisega;
3. karjääriõpet toetavate klassi- ja kooliväliste tegevustega.

Õpilase karjäärialast pädevust toetab karjääriõpe läbiva teemana ja karjääriõpetuse valikaine 9. klassis. Karjääriõpetuse ainekursus koosneb 35 kontakttunnist. Karjääriõpe on korraldatud teoreetilise ja praktilise õppena, mille raames õpilane arendab teadlikkust iseendast ja oma võimalustest ning omandab teadmisi töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest. Karjääriõppe toel kujundab õpilane hoiakud, mis soodustavad kaasaegsesse töömaailma sisenemist, iseseisvate ja teadlike karjääriotsuste tegemist ning valmisolekut elukestvaks õppeks.

Karjääriõpet toetavad tunni- ja koolivälised tegevused on:

• õpilaste kohtumised erinevate erialade esindajatega, sealhulgas lastevanemate ja vilistlastega;
• karjääripäev 8. ja 9. klasside õpilastele;
• õppekäigud asutustesse ja ettevõtetesse;
• osalemine erinevate õppeasutuste avatud uste päevadel vastavalt õpilaste huvidele;
• õpilaste poolt korraldatud kooliüritused, mille käigus õpitakse tegevuse planeerimist, korraldamist, koostööd ja ürituse läbiviimist;
• osalemine huviringides.

Karjääriõppe korraldus on sätestatud kooli karjääriõppe ainekavas.

Kool tagab õpilasele ja vanemale teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse korralduse kohta ning juhendamise ja nõustamise õppetööd käsitlevates küsimustes. Peamised õppeteemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilasele teatavaks õppeperioodi algul.

Õpilane ja vanem saavad tagasisidet õpilase arengu ja koolis toimetuleku kohta ekooli vahendusel, vestlustes klassijuhataja ja aineõpetajatega, arenguvestlustel.

Õppe ja kasvatuse korralduse kohta saab teavet kooli kodulehelt, klassijuhatajatundides ning vähemalt kord aastas lastevanemate koosolekutelt (klassi- ja üldkoosolek).

Kool tagab õpilasele ja lapsevanemale aine-, sotsiaalpedagoogiline- ja eripedagoogilise ning hariduskorraldusliku nõustamise ehk nõuandmise. Nõustamiseks tuleb pöörduda vastavalt valdkonnale järgmiste spetsialistide poole:

• ainealane nõuandmine – aineõpetaja;
• sotsiaalpedagoogiline nõustamine – sotsiaalpedagoog, klassijuhataja, õppealajuhataja,
• eripedagoogilise nõustamine – eripedagoog;
• hariduskorralduslik nõustamine – klassijuhataja, juhtkonna liikmed

Psühholoogilise ja logopeediaalases nõustamises tagab Kehtna Põhikool tasuta toe koostöös Kehtna valla ja Rajaleidja keskusega.

Õpetaja koostab ainekavast lähtuvalt töökava, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja –materjale, ainetevahelist lõimingut ja koostööd teiste õpetajatega..

Töökavad koostatakse õppeperioodide kaupa.

Koostöö õpetajate vahel toimub infotundides, töökoosolekutel ning projektide, nt ainenädalate raames.

Õpetajate esitatud ettepanekud on arutlusel õppenõukogus ja töökoosolekutel.

Õppeaasta kokkuvõte ning hinnang õppeaasta eesmärkide tulemustele antakse augustikuus õppenõukogus. Kokkuvõtte tegemise aluseks on kooli arengukava ja õppeaasta üldtööplaanis eesmärkide täitmise, tegevuste ja saavutatud tulemuste analüüs, lepitakse kokku järgmise õppeaasta eesmärgid.

Kehtna Põhikooli õppekava uuendamise ja täiendamise korra kinnitab kooli direktor.

Kooli õppekava üldosa ja ainekavasid uuendatakse juhul, kui tehakse olulisi muudatusi õppekorralduses või kui muutub riiklik õppekava.

Õppekava koostamine ja arendamine eeldab õpetajate, juhtkonna, kooli nõukogu, kooli pidaja ja teiste organisatsioonide koostööd õppekava üldosa mõtestamisel ja ainekavade koostamisel.

Õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab kooli direktor.

Kooli õppekava muudatused kinnitab kooli õppenõukogu.

Õppekava ja õppekava muudatused/täiendused kehtestab kooli direktor.

Kehtna Põhikooli lihtsustatud õppekava (edaspidi LÕK) aluseks on Põhikooli riiklik lihtsusatud õppekava.

LÕK on Kehtna Põhikooli õppe- ja kasvatustöö alusdokument, mis on avatud pidevaks edasiarendamiseks. Õppe - ja kasvatusprotsessi kaudu luuakse tingimised Kehtna Põhikooli õppekavas määratud üld-, õppeaine- ja valdkonnapädevuste saavutamiseks.

LÕK kehtestab põhihariduse standardi kerge intellektipuudega õpilastele, kes koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul õpivad lihtsustatud õppes. 

Lihtsustatud õppe põhiülesanne on suunata kerge intellektipuudega õpilase arengut ja aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb eluga toime võimalikult iseseisvalt, teeb võimetekohast tööd, määratleb end oma rahva liikmena ja riigi kodanikuna. Lihtsustatud õppele kohaldatakse põhikooli riiklikus õppekavas ja Kehtna Põhikooli õppekavas sätestatud õppe- ja kasvatuseesmärke ning pädevusi.

1. ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID

1.1. Lihtsustatud õppe põhiülesanne on suunata kerge intellektipuudega õpilase arengut ja aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb eluga toime võimalikult iseseisvalt, teeb võimetekohast tööd, määratleb end oma rahva liikmena ja riigi kodanikuna.

1.2. Lihtsustatud õppele kohaldatakse põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud õppe- ja kasvatuseesmärke ning pädevusi, arvestades järgmisi rõhuasetusi:

1) õpilane peab lugu iseendast, kodust ja perekonnast, suudab majandada ennast ja oma perekonda; 2) õpilane armastab kodumaad;

3) õpilane teadvustab ennast ja kaasinimesi ning nende erinevusi, oma ja teiste rahvaste kultuurilisi erinevusi;

4) õpilane tunneb ja järgib võimetekohaselt õigusnorme ja demokraatia põhimõtteid;

5) õpilane hoidub eetiliselt valedest ahvatlustest ja ettepanekutest;

6) õpilane tunneb terveid eluviise ning püüab neid järgida;

7) õpilane teab loodushoiu peamisi seisukohti ja püüab tegutseda keskkonda säästes;

8) õpilane eesmärgistab, kavandab ja hindab oma igapäevast tegevust;

9) õpilane oskab tuttavates situatsioonides valida, nõu küsida, otsustada ja vastutust kanda;

10) õpilane on valmis koostööks;

11) õpilane osaleb võimetele vastavas täiendusõppes; 1

2) õpilane mõistab lihtsat teavet, oskab teavet hankida (sh Internetist);

13) õpilane valdab järgmisi elementaaroskusi: vaatlemine, kuulamine ja kõne mõistmine, kõnelemine; lugemine, kirjutamine, arvutamine;

14) õpilane mõistab töö vajalikkust, valdab baasoskusi, suudab tööaja jooksul alluda töödistsipliinile, on valmis endale otsima sobivat tööd;

15) õpilane omab kujutlust maailmast kui tervikust.

2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED

Lihtsustatud õppes lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

2.1. Igaühel peab olema võimalus saada haridust vastavalt oma võimetele.

2.2. Tähelepanu pööratakse sallivusele erinevuste suhtes, kaaslaste erivajaduste mõistmisele; oma võimaluste ja piirangute teadvustamisele.

2.3. Iga õpilase arengu toetamine: vajaduse korral koostatakse õpilasele individuaalne õppekava, milles esitatakse vähendatud nõuded õpitulemustele. Sellisel juhul kohaldatakse eeldatavate õpitulemustena õpilasele koostatud individuaalses õppekavas sätestatud õpitulemusi.

2.4. Lihtsustatud õppe sisu on valdavalt suunatud praktiliste oskuste ja teadmiste omandamisele. Oluline on, et õpilased omandaksid igapäevases elus toimetulekuks vajalikud teadmised ja oskused, väärtushinnangud ja toimimisviisid. Seda toetab Kehtna Põhikoolis valikaine sotsiaalsed oskused. Lihtsustatud õppe väljundiks on praktilist tööd väärtustav ja kutseõppeks valmis olev ühiskonna liige. Taotletakse õpetamist, kasvatamist ja arengu toetamist valdavalt praktilise õppeviisi (harjutamise) kaudu. Reegleid ja teooriaid käsitletakse minimaalselt. Praktilised oskused konkretiseeritakse õpitulemustes. Praktiliste oskuste omandamisel toetutakse õppeaineainetes omandatud teadmistele ja oskustele. Seosed eri ainevaldkondade vahel kujunevad üldõppe või selle elementide rakendamise, õpetust läbivate teemade, õppeülesannete, -meetodite ja -viiside abil.

2.5. Õpilast suunatakse omandama sotsiaalseid kogemusi: täitma ülesandeid koostöös, eeskuju järgi, näidise põhjal ning sõnalise selgituse alusel. Õppetöö planeerimisel ja läbiviimisel arvestatakse õpilase psüühilist arengut, õppe jõukohasust, konkreetset ja arusaadavat eesmärgiseadet, õpilaste tegevuse pidevat stimuleerimist ja edusammudele hinnangu andmist. Oluline on õpetaja ja õpilaste emotsionaalne kontakt ühistegevuses, heatahtlik ja toetav miljöö.

2.6. Koostöö eripedagoogiga, klassijuhatajaga, sotsiaalpedagoogiga, aineõpetajatega, lapsevanematega, KOV-i esindajatega, vajaduse korral spetsialistidega väljastpoolt kooli.

3. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE RÕHUASETUSED JA TAOTLETAVAD ÜLDPÄDEVUSED

Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 1.–2. klassis

Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju, mõtlemine on kaemuslik-praktiline, areneb kaemuslik-kujundilise mõtlemise suunas, tegevusega kaasnev kõne on vähene. Õppetöös on eelistatud üldõpetuslik tööviis või üld- ja aineõpetuse kombineeritud variant. Soovitatav on õppimine praktilise tegevuse ja didaktilise mängu kaudu. Õppematerjal esitatakse õpilastele jõukohases mahus, õpilaste tegevust verbaliseerib valdavalt pedagoog. Õpetuse põhitaotluseks on õpilase rolli mõistmine ja vastavate alusoskuste omandamine koostegevuse ja matkimise tasandil: kuulamine, vaatlemine, matkimine, tegutsemine näidise järgi, võrdlemine, rühmitamine, adekvaatne reageerimine korraldustele, osalemine dialoogis, produktiivse tegevuse tulemusele orienteerumine, tegevusse lülitumine ning ühelt tegevuselt teisele ümberlülitumine, oma välimuse ja õppevahendite korrashoid, omandatud praktilise tegevuse (toimingute) struktuuri ettekujutamine. Õpilased omandavad elementaarse lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuse. Rõhuasetus on oma mina teadvustamisel (MINA ise) ning MINA – MEIE suhetel: kontakt ja koostegevus täiskasvanuga (pedagoogiga), koostegevus klassikaaslastega, osalemine õpitud süžeemängudes ja dramatiseeringutes. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad. Seetõttu varieeritakse vastavalt õpilaste individuaalsetele iseärasustele õppeülesandeid, materjali keerukust, abi osakaalu ja oskuse omandamiseks kuluvat aega. Väärtuskasvatuses kasutatakse ülesandeid, kus on vaja hinnata käitumisakte põhimõttel ÕIGE – VALE, motiivi TAHAN kõrval õpitakse lähtuma ka motiivist ON VAJA. Õpetaja olulisim ülesanne on toetada õpilase eneseusku ja käitumist õpilase rollis.

Taotletavad üldpädevused 1.–2. klassis

2. klassi lõpuks õpilane:

• • tunneb end oma pere liikmena, oma klassi ja kooli õpilasena;
• • eristab oma-võõrast-ühist;
• • hoiab korras oma koolitarbed ja välimuse, hoiab puhtust;
• • märkab ilu;
• • kuulab ja vastab küsimustele;
• • kontakteerub ühistegevuses teiste inimestega, palub abi ja osutab ise abi kaaslastele;
• • osaleb klassi ühistegevuses (sh õpitud süžeemängudes);
• • käitub tuttavas situatsioonis viisakalt;
• • hindab käitumisakte õige /vale-, meeldib / ei meeldi - tasandil;
• • oskab looduses käituda õpitu ulatuses ning hinnata oma ja teiste käitumist looduses õige/valepõhimõttel;
• • täidab ülesanded koostegevuses, eeskuju, näidise ja omandatud oskuste piirides suulisekorralduse järgi;
• • selgitab mõisteid ööpäev ja aastaajad;
• • leiab paberilehelt ja raamatu leheküljelt vajaliku teabe (suunamisel);
• • vaatleb esemeid ja märkab nende erinevusi;
• • eristab objekte ja nende kujutisi kuju, suuruse ja värvuse järgi; tajub ruumisuhteid esemete ja kujutiste ning nende osade vahel;
• • võrdleb ja rühmitab esemeid ja kujutisi erinevate tajutavate tunnuste alusel;
• • viib kokku eseme või kujutluse ja keelelise väljendi, tunneb tuttavaid esemeid kirjelduse järgi;
• • väljendab ennast 3–4-sõnaliste lihtlausetega;
• • kujutab ette ja modelleerib lühitekstis kirjeldatud situatsiooni;
• • loeb jõukohast õpitud teksti lühikeste sõnade ja/või kõnetaktide kaupa;
• • arvutab 20 piires.

Õppe- ja kasvatuse rõhuasetused 3.–5. klassis

 Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on mälu, hakkab kujunema sisekõne, areneb elementaarne verbaalne mõtlemine. Sisekõne kujunemine võimaldab arendada õpitegevuse kavandamist reguleerimist: orienteerumine ülesandes, planeerimine, algoritmide valik ja kasutamine, enesekontroll. Õpioskuste seisukohalt on oluline õppeülesannete teadvustamine, st oma tegevuse refleksioon. Põhitaotluseks on kujundada õpilase roll ja õpioskused, häälestada õpilast suhtuma õppimisse positiivsel. Õppekavaterviku kujundamise aluseks on suhted MINA/MEIE/KODUKOHT (paikkond). Lugemine, kirjutamine, arvutamine, orienteerumine tekstis ja tekstiloome, vaatlus- ning võrdlusoskus jne omandatakse tasemel, mis võimaldab neid hiljem kasutada ainealaste teadmiste ning tööoskuste omandamiseks. Väärtuskasvatuses on esikohal käitumisaktide teadvustamine ja nende hindamine moraalinormidele vastavuse aspektist. Eesmärk on viisakas ja reeglitekohane käitumine tuttavates situatsioonides. Oluline on kujundada ja toetada õpilase rolli ning valmistada õpilasi ette uute õppeainete (sh tööõpetuse) õppimiseks alates 6. klassist.

Taotletavad üldpädevused 3.–5. klassis

5. klassi lõpuks õpilane:

• • osaleb jõukohaselt ühistegevuses, abistab kaaslasi;
• • alustab ja jätkab dialoogi;
• • käitub koolis ja avalikes kohtades viisakalt, tunneb ja järgib lihtsamaid kombeid;
• • arvestab teadaolevaid motiive ja tingimusi käitumisaktide hindamisel, väljendab käitumisaktis ilmnenud iseloomuomadusi;
• • kirjeldab oma käitumist konfliktsituatsioonis;
• • hoidub kaaslast kahjustavast käitumisest;
• • väljendab ennast arusaadavalt (sh lühitekstide abil);
• • mõistab omandisuhteid OMA – VÕÕRAS – ÜHINE-tasandil ja käitub vastavalt;
• • eristab fantaasiat ja reaalsust;
• • hoiab puhtust ja korda kodus ning koolis, hoidub loodust kahjustavast käitumisest;
• • täidab ülesandeid eeskuju, näidise ja õpitud oskuse piirides verbaalse korralduse (sh kirjaliku instruktsiooni) järgi;
• • õpib üksi, klassis ning kodus, osaleb ühistöös;
• • kasutab tuttavaid abivahendeid õpiülesannete täitmisel (sh lihtsaid skeeme ja sümboleid);
• • kirjeldab oma tegevust nii tegevuse ajal kui ka tagantjärele;
• • kasutab õpitud enesekontrollivõtteid;
• • mõistab ruumi ja aja suhteid, väljendab neid kõnes;
• • vaatleb sihipäraselt, võrdleb ning rühmitab objekte ja nähtusi, kui rühmitusalus on antud;
• • eristab tuttavates situatsioonides ja oma tegevuses põhjust, tagajärge ja eesmärki;
• • loeb jõukohast õppeteksti ladusalt, tõlgendab õpitud teksti oma sõnadega, kujutab kirjeldatud objekte ja situatsioone ette;
• • vormistab oma õpiülesanded nõuetekohaselt.
  
  
  

Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 6.–7. klassis

Laste juhtivaks tunnetusprotsessiks on endiselt mälu. Verbaalse mõtlemise areng võimaldab mõista lihtsamaid teooriaid, süstematiseerida praktilisi ja vaimseid kujutlusi. Põhitaotlus on elementaarse teoreetilise mõtteviisi ja tööharjumuste kujundamine, rollisuhtlemise teadvustamine. Õppekavaterviku kujundamise aluseks on MINA/MEIE/KODUKOHT-suhted EESTIGA. Õpilased omandavad ladusa lugemisoskuse ning koostavad kirjalikke lühitekste, mida kasutatakse omandatud teadmiste ja oskuste kinnistamiseks ning süstematiseerimiseks ja õpetaja suunamisel uute teadmiste omandamiseks. Oluliselt tõuseb tööõpetuse osakaal, mis soodustab oma tegevuse struktuuri teadvustamist, praktiliste baasoskuste omandamist ja kestva töö harjumuste kujunemist. Väärtuskasvatuses on olulisel kohal suhtlusprobleemide lahendamine ning viisakas ja reeglitekohane käitumine erinevates situatsioonides. Õpetaja olulisim ülesanne on õpilase rolli toetamine lastel ning uute praktilise ja vaimse töö oskuste kujundamine. Tähelepanu vajab teemade ja töövõtete integreerimine eri õppeainetes.

Taotletavad üldpädevused 6.–7. klassis

7. klassi lõpuks õpilane:

• • lahendab konflikte rahumeelselt;
• • selgitab rahulikult oma seisukohta kaaslastele;
• • täidab ühistegevuses erinevaid ülesandeid, käitub vastavalt rollile;
• • käitub viisakalt, tunneb kombeid;
• • tegutseb vastavalt päevakavale;
• • tunneb tervisliku eluviisi põhitõdesid ja järgib neid;
• • hindab objektiivselt kaaslaste käitumist, saab aru iseloomude ja võimete erinevustest
• • kirjeldab oma käitumist, hindab seda ja vajaduse korral korrigeerib;
• • mõistab töö vajalikkust;
• • kasutab õpioskusi ja tuttavaid abivahendeid;
• • oskab märgata oma õpiraskusi, küsib raskuste puhul abi ja kasutab seda;
• • täidab õpitud erialal tööülesandeid, kasutab juhendaja abi;
• • valdab omandatud õpitoimingute struktuuri: formuleerib ülesande, kavandab tegevuse, täidab ülesande, kontrollib ja hindab tulemust;
• • teeb vaatluse põhjal järeldusi;
• • kirjeldab oma praktilist ja vaimset tegevust;
• • loeb ladusalt, hangib informatsiooni oma teadmistele vastavast tekstist;
• • loeb lihtsat plaani, kaarti, tabelit;
• • teab inimtegevuse mõju loodusele, hoidub loodust kahjustamast;
• • valdab emakeele praktilist grammatikat, st mõistab ja kasutab süntaktilisi konstruktsioone nende tähendust arvestades.
  
  

Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 8.–9. klassis

Juhtivaks tunnetusprotsessiks on mälu, kuid verbaalse mõtlemise osakaal tõuseb. Uute teadmiste omandamisel suureneb funktsionaalse lugemise osatähtsus, õpilased omandavad oskuse teha märkmeid ja neid kasutada, täita ülesandeid suuliste ja kirjalike juhendite järgi. Õpetuse põhitaotlus on õpilase sotsialiseerimine ühiskonnas: valmisolek eluks perekonnas, osalemiseks tööturul, jõukohaseks kutse- ja täiendusõppeks. Õppekavaterviku kujundamise aluseks on MINA/MEIE/EESTI-suhted MAAILMAGA. Väärtuskasvatuses on esikohal demokraatia põhimõtteid (tolerantsust) toetava kodaniku kasvatamine, kes oskab ja tahab käituda sotsiaalsetele normidele vastavalt, püüab lahendada konfliktsituatsioone kokkulepete teel. Õpetaja ülesanne on toetada õpilaste sotsialiseerimist ja toimetulekuoskuste kujunemist (kodus, tööturul, ühiskonnas), soodustada teabe iseseisva hankimise ja kasutamise oskuse kujunemist, mõjutada väärtushinnanguid.

Taotletavad üldpädevused 8.–9. klassis

Põhikooli lõpuks õpilane:

• • suhtleb vastavalt olukorrale, arvestab partneriga;
• • esitab oma soove, selgitab oma seisukohti, osaleb arutelus ja arvestab teistega;
• • järgib ühiselu reegleid kodus, koolis ja väljaspool kooli;
• • lahendab lihtsamad eriolukorrad, astub vastu ebasoovitavatele ahvatlustele ning eetiliselt või õiguslikult valedele ettepanekutele;
• • tunnetab end oma rahvuse liikmena ja Eesti kodanikuna;
• • hindab õigesti oma võimeid ning kujutab ette oma toimetulekut elus (sh tööturul);
• • teab nimetada oma peamisi õigusi ja kohustusi, oskab seista oma õiguste eest, lahendab konflikte seadusi ning moraalinorme arvestades;
• • arvestab rühma huvisid ja isiklikku huvi, peab kinni kokkulepetest (sh perekonnas), tunneb vastutust oma tegude eest;
• • loeb, kirjutab ja loob tekste iseseisvaks toimetulekuks vajalikul tasemel;
• • eristab vahendeid tarbekeemias ja füüsikas;
• • kasutab jõukohaseid teabevahendeid, teeb märkmeid (konspekteerib), koostab tarbekirja;
• • täidab korrektselt jõukohaseid ülesandeid individuaalselt ja rühmas;
• • teab kutseõppe ja täiendusõppe võimalusi;
• • mõistab igapäevaelus ilmnevaid inimese ja keskkonna seoseid;
• • mõistab ülesannete õige tõlgendamise ning enesekontrolli tähtsust, kasutab omandatud töövõtteid; väärtustab praktilist tööd ja on omandanud valmisoleku kutseõppeks.
  
  

 4. ÕPPE- JA KASVATUSE KORRALDUS

Lihtsustatud õpet viiakse läbi lähtudes õpilase eripärast, rakendades õppeainete lõimumist, üldõpetust, kaasava hariduse põhimõtet. Lihtsustatud õppe õpilasele koostatakse vajadusel individuaalne õppekava, milles esitatakse vähendatud. Sellisel juhul kohaldatakse taotletavate õpitulemustena õpilasele koostatud individuaalses õppekavas sätestatud õpitulemusi.

Lihtsustatud õppekavas puuduvad kooliastmed. Lihtsustatud õppes on fikseeritud õppe- ja kasvatuse rõhuasetused ja taotletavad pädevused 1.-2. klassis, 3.-5. klassis, 6.-7. klassis ja 8.-9. klassis.

Õppeained jagunevad kohustuslikeks õppeaineteks ja valikõppeaineteks. Kohustuslike nädalatundide arv kooli õppekavas on vastavuses põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas sätestatuga.

Lihtsustatud õppel olevatele õpilastele võib kohaldada Kehtna Põhikooli tunnijaotusplaanist erinevat tunnijaotusplaani (sealhulgas liita ja ümber kujundada õppeaineid), kuid vähendada ei tohi tööõpetuse tundide arvu ning nädalakoormus ei tohi jääda alla 20 õppetunni õppenädalas. LÕK õpilastele koostatakse tunnijaotusplaan igal õppeaastal, arvestades õpilaste eripärasid ja koolivälise nõustamismeeskonna soovitusi.

Kohustuslikud õppeained lihtsustatud õppekavas: eesti keel, matemaatika, loodusõpetus, muusika, inglise keel, kehaline kasvatus, tööõpetus, ajalugu, inimeseõpetus, kunst.

Tunnijaotusplaan

5. HINDAMINE

Õppimise absoluutne edukus sõltub õpilase puude sügavusest ja struktuurist, isiksuse omadustest ning säilinud võimetest, suhteline edukus aga oskusest õppida. Oluline on, et õpilane õpib oma õppimist kavandama, kontrollima ja hindama. Õpilane peab teadma, mida tema tegevuses hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid. Et motiveerida õpilast sihikindlalt õppima, peab õpilasel olema võimalus saada jõukohase töö eest positiivne hinne.

Õpitulemusi hinnatakse kujundav hindamisena (hinnang) ja numbriliselt (hinne).

LÕK-i järgi õppivale õpilasele teadmiste kontrollimisel tehakse järgmisi mööndusi:

• antakse rohkem aega ja kindlustatakse sobiv, rahulik keskkond vastamiseks, vajadusel individuaalne vastamine õpetaja juhendamisel;
• lubatakse õpilasel täita ülesandeid alternatiivsel viisil (nt testid valikvastustega jne);
• lubatakse kasutada abimaterjale (skeemid, algoritmid, reeglite või näidiste kogumikud, teatmikud jmt);
• lihtsustatakse ülesannete juhiseid või küsimusi, jõukohastatakse õppetekste;
• kasutatakse nt spetsiaalseid arvutiprogramme kirjutamisraskustega õpilaste puhul või lubatakse kasutada arvuteid matemaatikaülesannete lahendamisel jpm

Hinde kriteeriumid on:

Hinde “5” (väga hea) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on õige. Praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev rakendamine.

Hinde “4” (hea) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õige, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest.

Hinde “3” (rahuldav) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus on põhiosas õige, õpilane vajab juhendamist ja suunamist.

Hinde “2” (puudulik) saab õpilane, kelle suulises vastuses (esituses), kirjalikus töös või praktilises tegevuses on olulisi puudusi ja eksimusi. Õpilane teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.

Hinde “1” (nõrk) saab õpilane kelle vastuste tulemustest järeldub nõutavate teadmiste ja oskuste puudumine, tegemata töö.


6. PÕHIKOOLI LÕPETAMINE

Lihtsustaud õppekava õpilasele, kellele on  koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel vähendatud või asendatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus.  

LÕK õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid järgnevalt: eesti keele ja matemaatika koolieksam ning kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine koolieksami. Kooli valitud eksami õppeaine ja vormi määrab kooli direktor ning teeb selle põhikoolilõpetajale ja tema seaduslikule esindajale teatavaks hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks.

Lihtsustatud õppes väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel põhikooli lõputunnistus õpilasele, kelle viimased aastahinded kõikides õppeainetes on vähemalt „rahuldavad.” 

Õppenõukogu otsusel võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse ka lihtsustatud õppes õppivale õpilasele, kellel on:

• „nõrk” või „puudulik” lõpueksamihinne või õppeaine viimane aastahinne ühes õppeaines;
• „nõrk” või „puudulik” lõpueksamihinne või õppeaine viimane aastahinne kahes õppeaines.

1.Üldsätted

1.1 Õppekäik on õppekavaga seotud ühe koolipäeva piires toimuv õppetegevus, mille organiseerib aineõpetaja või klassijuhataja. Õppekäik on õppetöö osa. 

2. Õppekäigu eesmärgid tulenevad kooli õppekava üldosast ja ainekavadest.

2.1. Õppekäigu ülesanded:

2.1.1. luua seoseid teooria ja praktika vahel;

2.1.2. omandada ja hinnata õpiväljundeid;

2.1.3. kujundada ja rakendada üldpädevusi;

2.1.4. käsitleda läbivaid teemasid;

2.1.5. lõimida õppeaineid;

2.1.6. kinnistada ja arendada varem õpitud teadmisi.

3. Õppekäigu korraldamise põhimõtted

3.1. Igal õppekäigul on eesmärk/eesmärgid, millest lähtuvalt õppekäik planeeritakse.

3.2. Õppekäigu eesmärgist tulenevalt valib õpetaja sobivad õppemeetodid ja õppematerjalid.

3.3. Õppekäigul on õppijatel kindlad ülesanded (tööleht vms).

3.4. Võimalike riskide käsitlemine, st õpilaste instrueerimine.

3.5. Vajalikud kooskõlastused (Kehtna Põhikooli õppekäigu avaldus (LISA 2) direktorile vähemalt üks nädal enne õppekäigu toimumist, kokkulepped aineõpetajate ja klassijuhatajaga, õpilaste ja lastevanemate informeerimine ekooli vahendusel, toitlustaja informeerimine).

Avalduse saad alla laadida siit!

Lae alla siit!

Lae alla siit!

Lae alla siit!